Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
35. rida:
[[Pilt:Tallinna raekoja veesüliti 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna raekoja vasest veesüliti]]
Kaitserinnatise ja lohepeakujuliste [[veesüliti]]tega<ref>1627, Daniel Pöppel</ref> kaunistatud peafassaadi läbib peaaegu kogu hoone pikkune 9 kaarest koosnev alumise korruse kõrgune [[kaaristu]]. Fassaadi toetavad lisaks 8 [[piilar]]it<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref name=raekoda9/>. Kaupmehed otsisid tihti kaaristu all vihma eest varju<ref name="Hahn 22"/>. Üht raekoja arkaadkäigu sammast kasutati [[häbipost]]ina. Selle külge aheldati kurjategijad, et neid linnarahvale häbistamiseks ja mõnitamiseks välja panna<ref name="Hahn 25"/>. Sellel olid kaelaraud ja randmekinnitid<ref>[http://www.ohtuleht.ee/7901], Õhtuleht, vaadatud 28. juuli 2013</ref>. Kaaristu lõpeb raekoja peauksega hoone paremas servas. Teistest väiksematest ustest ja luukidest erineb peauks ilusate raidpiitade ja ukseni viiva kolme trepiastme poolest. Tänu neile on näha, et tegu on peasissekäiguga.<ref name="Hahn 22"/>
Esimese korruse läänepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga: sellegi servjoonvõlve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit. Keskajal oli siin arvatavasti nn kaubasaal, kus tutvustati kaupu, sõlmiti tehinguid jne. Kaubasaalist ida pool olev ruum, mille võlvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele, oli keskajal piinakamber. Põhjapoolsesse müüri ehitatud trepi kaudu oli see ühendatud raesaaliga teisel korrusel, kus keskajal mõisteti kohut. Kahest väiksemast idaosas asuvast ruumist oli lõunapoolne varakambriks, kust ruumi läänemüüris asuva trepi kaudu pääses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi (kämmerei). Nagu varakamber, nii on ka sellest põhja pool asetsev ruum kaetud [[silindervõlv]]iga. Selle ruumi läänemüüris oli ahi (kalorifeer ehk [[hüpokaust]]) raesaali kütmiseks.<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk. 176–177</ref>
65. rida:
Raesaali kõrval asuvat kämmereid võis nimetada linna rahandusministeeriumiks. Seal peeti arvet linna kulude ja tulude üle. Ainult kämmerei kaudu pääses varakambrisse. Seal talletati rae kallihinnalisi tina- ja hõbenõusid ja muud suuremõõtmelist varandust, mis raesaali kappidesse ei mahtunud.<ref>K.R. Hahn, 2001, lk. 27</ref>
===
Keldrit ja esimese korruse ruume (veinikeldrit ja kaubasaali) katavad neljatahulistele piilaritele toetuvad lihtsad ümarkaarsed servjoonvõlvid.<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>
166. rida:
Raad tegutses aasta kaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn istuva ehk istungeid pidava rae. Aastaks tagasi tõmbunud osa raest nimetati vanaks või puhkavaks raeks. Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vaja oma elu ja majanduse korraldamiseks. Siiski osalesid vana rae liikmed oluliste otsuste langetamises või täitsid avalikke ameteid, näiteks arveraamatupidaja (kemmereri) või Pühavaimu seegi eestseisja oma.<ref name=raekoda38/>
Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi. Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust [[abielu]]st ja omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud teenida elatist käsitööga, s.t pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Vältimaks võimu kuritarvitamist, ei valitud rae
Igal vabal linnal oli õigus [[münt]]e vermida. Müntimine toimus ainult rae korraldusel. Selleks olid linnal mündikoda ja mündimeister. Keskajal paberraha veel ei tuntud, kasutusel olid ainult mündid. Iga münt oli just niipalju väärt kui temas sisalduv metall.<ref name="Hahn 22"/>
| |||