|
'''Seitsmeaastane sõda''' oli aastail [[1756]]–[[1763]] [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[India]]s ja [[Lääne-Aafrika]]s peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Põhja-Ameerika kolooniates toimunud Inglise-Prantsuse ja indiaanisõja (1754–1763) tõttu kartis Suurbritannia Prantsuse sissetungi [[Hannoveri ajalugu|Hannover]]i, mille valitseja oli [[personaalunioon]]i alusel [[George II]]. Georg II August moodustas liidu oma [[Preisimaa kuningriik|Brandenburgi-Preisi]] valitseja [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]], [[nõbu]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suurega]], kombineerides Põhja-Ameerika konflikti Brandenburgi-Preisi–Austria kolmanda Sileesia või seitsmeaastase sõjaga (1756–1763).
==Sõjategevus Euroopas==
Sõda algas 17. (28) augustil [[1756]]. aastal Preisimaa kuningriigi kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. Samal aastal ründas Prantsuse laevastik [[Vahemeri|Vahemerel]] Suurbritannia vägesid ja vallutas [[Minorca]] saare.
[[1757]]. aasta maikuusmais asus Venemaa keisririigi sõjavägi [[feldmarssal]] [[Stepan Fjodorovitš Apraksin|Stepan Apraksin]]i juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas.
Esimesed lahingud Preisimaa kuningriigi ja Venemaa keisririigi vägede vahel toimusid [[Ida-Preisimaa]]l. 24. juunil [[vkj]] 1757. aastal vallutasid Venemaa väed [[Memel]]i linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee [[Groß-Jägersdorfi lahing]]us Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] (1709–1761) haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena (keisrikandidaat [[Peeter III]] preisimeelsus) jäi Apraksin äraootavale seisukohale edasise lahingutegevuse suhtes. Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuhataja kohalt ning asendati krahv [[William W. Fermor]]iga, kes jätkas edukat sõjategevust. 11. (22) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed [[Köningsberg]]i, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koossseisukoosseisu. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta.
[[1759]]. aastal alustas Venemaa armee pealetungi [[Odra|Oder]]i liinil. Venemaa vägede uue ülemjuhataja [[Pjotr Semjonovitš Saltõkov|Pjotr Saltõkov]]i juhtimisel lõi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisimaa armeed ning purustas selle [[Palzigi lahing]]us ja vallutas [[Frankfurt Oderi ääres|Oderi -äärse Frankfurdi]].
1.(12) augustil 1760. aastal purustas Venemaa ja Austria ühisvägi [[Kunersdorfi lahing]]us Preisimaa armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) [[1760]] vallutasid [[Berliin]]i.
[[25. detsember|25. detsembril]] 1761. aastal suri keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] ning keisriks saanud [[Peeter III]] lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad. 24. aprillil 1762. aastal sõlmisid Peeter III ja Friedrich II liidulepingu, mis küll [[Katariina II]] võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti enam ei alustatud.
==Vaata ka==
| 