Redaktsioon: 1. veebruar 2015, kell 20:58 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 121 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. veebruar 2015, kell 00:42 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 121 muudatust →‎Taani võimu lõpp Uuem muudatus →
54. rida: 14. sajandi esimesel kolmandikul toimus [[Taani ajalugu#Keskaeg\|Taani]] riigis parajasti äärmine lagunemine ja kuningas [[Christoffer II]]‎, kes oli suures rahahädas, pantis laenu katteks ka [[Eestimaa hertsogkond\|Eestimaa hertsogkonna]], mille nimeline [[Eestimaa hertsog\|hertsog ]] oli Christoffer II poeg [[Otto Taanist\|Otto]] (1310 – pärast 1347). 1329. aastal sai Eestimaa hertsogkonna [[lään]]iks Taani kuningalt, pandiks laenu vastu [[Knut Porse]], kes oli abielus kõrgest soost Ingeborgi, [[Norra kuningas\|Norra kuninga]] [[Håkon V Magnusson]]i tütre ja [[Rootsi hertsog]] Erik Magnussoni (surnud 1318) lesega. Knut Porse suri järgmisel, 1330. aastal, jättes maha lese ning kolm pärimisõigusega poega, kellest [[Magnus Erikson]]ist (sünd. 1316), sai hiljem sai [[Rootsi kuningas\|Rootsi]] ja [[Norra kuningas]]. 1324. aastal oli kuninga Christopher II tütar Margareta abiellunud [[Brandenburgi ~~markkrahv~~mark]]krahv Ludwigi, [[Saksa-Rooma keiser]] ~~Ludwigi~~[[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\|Ludwig IV]]-i pojaga, millega tuli ~~Ludwigile~~Ludwig V-ndale välja maksta ka lubatud kaasvara, 12 000 marka ehk 2,8 tonni hõbedat. Et seda summat Taani kuningal polnud, panditi ~~Ludwigile~~Ludwig V-ndale veimevaka katteks rida Eestimaal asuvaid mõisu. Christopher II surma järel andiski [[Otto Taanist\|Otto]] 1333. aastal oma noorema venna Valdemari nõusolekul markkrahv ~~Ludwigile~~Ludwig V-ndale kaasavara asemel kogu Eestimaa, loobudes ühtlasi siin igasugustest õigustest. 1338. aastal aga Valdemar, saanud täisealiseks, võttis enesele nii Taani kuningriigi kui ka Eestimaa hertsogkonna pärija tiitli. Kõidest sellest lähtudes oli 1330. aastate lõpuks Eestimaale terve rida õigusjärgseid pretendente: Knut Porse pärijad, eeskätt muidugi [[Rootsi kuningas]] [[Magnus Eriksson]]; aga samuti [[Brandenburgi mark]]krahv Ludwig V ning eelkõige muidugi Christopher II noorim poeg Valdemar. Realne olukord aga Eestimaa hertsogkonnas, kujunes järgmine - pärast kuningas Christoffer II surma 1332. aastal polnud Taani riigil 8 aasta jooksul kuningat. Otto, kes oli troonipärimise järjekorras esimene, ei soovinud aga kuningakrooni vastu võtta. [[1332]]. aasta sügisel loobus [[Taani kuninga asehaldurite loend\|Taani kuninga asehaldur Tallinnas]] capetaneus [[Marquard Breide]] kroonile kuulunud [[Tallinna linnus#Taani valitsusaeg\|Tallinna]] ja [[Narva kindlus#Ajalugu\|Narva linnustest]] [[Liivimaa ordu]] kasuks ning sõlmis orduga ühtlasi vastastikuse [[mittekallaletungi leping]]u. Siiski müüs Taani kunigas [[Valdemar IV]] müüs [[29. august]]il [[1346]]. aastal, peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eesti valdused ([[Harjumaa\|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus\|Tallinna]], [[Rakvere linnus\|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le ca nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark\|Kölni marga]]) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le. ▼ Vältimaks Knut Porse pärija, [[Rootsi kuningas\|Rootsi]] ja [[Norra kuningas\|Norra kuninga]] [[Magnus Eriksson]]i (kes kogus jõudu Läänemereäärsetel aladel ja oli juba saanud Taanilt [[Skåne maakond\|Skåne]], temale kuulusid nii [[Turu]] kui [[Viiburi]]) nõudeid aladele, tunnistas Taani kuningas (1340–1375) [[Valdemar IV]] 1340. aastal oma venna Otto poolt 1333. aasta kinnitust, anda [[Eestimaa]] [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\|Ludwig IV]]-i pojale [[Brandenburgi mark]]krahvile Ludwig V-ile kaasavaraks. Brandenburgi Ludwigil puudus ilmselt huvi Eestimaa vastu, kuid Liivimaa ordu juba kaua ihaldanud uusi valdusi Liivimaal. Kuid Liivimaa ordul polnud selleks mingit õiguslikku alust. Eestimaa hertsogil Valdemaril, oli aga vaja raha nii riigi kokkuostmiseks kui vana kaasavaravõla tasumiseks. Margareta (1305–1340) surma järel aga jäi kavandatud tehing Valdemar IV-Brandenburgi Ludwig V-Liivimaa ordu teostamata. Tallinna jäid endiselt resideerima Taani asevalitseja ning [[Lundi peapiiskop]]ile alluv [[Tallinna piiskop]]. ▲~~Siiski~~1343. ~~müüs~~aastal peale [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivimaa ordu veriselt maha surus, läksid Liivimaa ordu kätte läksid kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kunigas [[Valdemar IV]] müüs [[29. august]]il [[1346]]. aastal, peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eesti valdused ([[Harjumaa\|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus\|Tallinna]], [[Rakvere linnus\|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le ca nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark\|Kölni marga]]) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le. Valdemar IV sai [[Maarjamaa]] ([[jumalaema]] maa) müügi pärast Rooma paavsti käest karistada ning paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks sooritama [[palverännak]]u pühasse paika.

Taani valdused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel