Richard Villems: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rootsi kta
Resümee puudub
5. rida:
1962. aastal lõpetas ta [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu II Keskkooli]] ja 1968. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna. Aastatel 1968–1971 oli ta Tartu Ülikooli aspirant, millele järgnes meditsiinikandidaadikraadi kaitsmine 1972 [[biokeemia]] alal. Bioloogiadoktori kraadi kaitses Richard Villems 1984. aastal [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] juures biokeemia alal ja professorikutse anti talle 1987. Samal aastal valiti Richard Villems [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks.
 
Pärast Ülikooli lõpetamist töötas Richard Villems 1968. aastal arstina Tallinna sadamahaiglas ja Pärnu linnahaiglas. Aastail 1970–1977 oli ta Tartu Ülikooli teadur, (sh aastatel 1972–1973 [[Novosibirsk]]is ja 1975–1976 [[Uppsala Ülikool]]is), 1977–1980 [[TÜ Füüsika Instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] teadur, (sh aastatel 1977–1978 [[Edinburghi Ülikool]]is), 1981–1986 [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] vanem- ja peateadur. Aastast 1986 kuni tänaseni on ta [[Eesti Biokeskus]]e direktor ning aastast [[2004]]–2014 Eesti Teaduste Akadeemia president.
 
Richard Villemsi uurimisvaldkonnaks on [[molekulaargeneetika]]. 1960. aastate lõpus alustas ta koos legendaarse professori akadeemik [[Artur Lind|Artur Linnuga]] molekulaarbioloogia alase teadus- ja õppetöö arendamist Tartu Ülikoolis. Tänaseks on see viinud Tartu molekulaarbioloogia koolkonna kujunemisele. Kui Richard Villemsi esialgseteks uuringuobjektideks olid [[RNA]]-valgud ja [[ribosoom]]id, siis saavutatud teadmistepagas võimaldas alustada uue eriala – [[populatsioonigeneetika]]ga, mis ühendab endas nii [[geneetika]]t, [[lingvistika]]t kui ka [[arheoloogia]]t, seletades erinevaid geenikombinatsioone võrreldes rahvaste tegelikku põlvnemist ja liikumist. Ta on ümber lükanud nii mõnegi varasema arusaama inimese põlvnemisest. Tema rahvusvahelise uurijatekollektiivi töö tulemusi publitseeritakse maailma tippajakirjades ja ta on üks enimviidatud teadlasi Eestis.