Adolf Fredrik: erinevus redaktsioonide vahel

Ta oli esimene kuningas Rootsi [[Holstein-Gottorpi dünastia]]st. 23. juunil [[1743]] valis [[Kübaratepartei]] Adolf Friedrichi, kes oli valmistunud muretuks eluks Lübecki vürstpiiskopina muusikut ja loodusteadust harrastades, Rootsi troonipärijaks, et saada Venemaa keisrinnalt [[Jelizaveta Petrovna]]lt paremaid [[Turku rahu]] tingimusi. Leping nõudis, et Adolf Fredrik saaks kroonprintsiks. Sellega püüdis keisrinna Jelizaveta tagada, et Rootsi kuningaks saaks Venemaa-meelne mees; Adolf Friedrich oli Jelizaveta sugulane ning oli olnud Venemaa kroonprintsi Karl Peter Ulrichi (tulevase [[Peeter III]]) hooldaja. Rootsi talupojad oleksid tahtnud kuningaks Taani printsi [[Fredrik V|Fredrik]]it. Seetõttu puhkesid rahutused muu hulgas Stockholmis. Ka Taani ähvardas sõjaga. Venemaa toel õnnestus Rootsil siiski takistada Taani sekkumist asjasse. Adolf Fredrik valmistas peagi Venemaale pettumuse, sest ta hakkas toetama võimul olevat [[Kübaratepartei]]d, mis oli Vene-vastane ja Prantsusmaale orienteeritud. Aastal [[1747]] määrati Adolf Fredrik Roosi armee juhiks. Talle lubati, et kui tema saab kuningaks, antakse kuningale suurem võim, kui [[Rootsi 1723. aasta põhiseadus|1723. aasta põhiseadus]], mis oli kuningalt peaaegu kogu võimu ära võtnud, ette nägi.

 

 

Suvel [[1752]] käis kuningas ka Soomes. Ta oli üle 120 aasta esimene Rootsi kuningas, kes Soomes käis. Soomlased võtsid ta innukalt vastu. Näiteks [[Himanka]]sse rajati mälestusmärk kohta, kus kuningas suvatses lõunat süüa. Degerby linn muutis oma nime kuninganna [[Lovisa Ulrika]] auks [[Loviisa]]ks. Kuningas käis vaatamas ka [[Suomenlinna]] ehitustöid.