Koonus: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Koonuselõiked ==

 

Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise sirgjoonena kulgevat [[lõpmatus|lõpmatult]] pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab [[punkt|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt anna [[sirgjoon]]e. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisuse]] poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.