Arnold Knüpffer (1777–1843): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
→Elulugu: link par |
||
10. rida:
Lisaks oli ta [[Eestimaa konsistoorium|Eestimaa konsistooriumi]] [[assessor]] aastatel [[1817]]–[[1833]] ning esimene [[Eestimaa kindralsuperintendent]] aastatel [[1833]]–[[1834]]. Viimasest ametist astus ta tagasi, kuna ei soovinud loobuda kogudusest.
Lisaks jumalasõna kuulutamisele, tegeles ta aktiivselt ka [[eesti keel]]e [[grammatika]] ja [[rahvaluule]]ga. Kadrina ümbrusest kirjutas ta üles umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti [[Kalevipoeg|Kalevipoja]]-ainelisi [[Muistend|muistendeid]]. Rosenplänteri ajakirjas "[[Beiträge]]" avaldas ta palju ülevaateid eestlaste mütoloogia, ajaloo, keele, rahvaluule, kooli ja muu eluolu alalt. Rajas eesti keele [[tuletusõpetus]]e ja soovitas [[1817]] eesti keele grammatika aluseks võtta mitte [[ladina keel|ladina]], vaid [[soome keel]]e grammatika; eestikeelses luules soovitas kasutada [[regivärss|regivärsi]] vormi. Ta on uurinud ja avaldanud eesti rahvaluulet, keelt ja kombeid käsitlevaid kirjutisi. Muuhulgas tõlkis [[
Knüpffer oli [[Rakvere]] linna heakorrakomisjoni esimees, [[Isamaaliste Sõprade Eesti Ühing]]u liige, [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige ([[1841]]. aastast) ja [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u liige ([[1842]]. aastast).
| |||