Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
54. rida:
* kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib [[vee radiolüüs]] ja vabad [[radikaal]]id kahjustavad valgumolekule.
Suure doosi tagajärjeks on [[kiiritushaigus]] ja surm<ref>[http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=720&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 Kiiritushaigus] inimene.ee</ref>. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda.
Juba 1910. aastal teati, et röntgenikiirgus võib põhjustada [[vähk (haigus)|vähki]] haigestumist.<ref>ANN DALLY, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1043871/pdf/medhist00028-0078.pdf Status Lymphaticus: Sudden Death in Children from "Visitation of God" to Cot Death], Medical History, 1997, 41: 70-85, lk 78, veebiversioon (vaadatud 19.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Et kaitsta inimesi või seadmeid röntgenkiirte eest, kasutatakse tihti [[tina|tinast]] varjestust, sest see on ühtaegu tihe ja kättesaadav. Mida tihedam on aine, seda suurem on tõenäosus interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub.
| |||