Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel

| image =[[File:Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Keila.svg|thumb|240px]]

'''Tallinn–KeilaTallinna–Keila raudtee''' on 26,8 kilomeetri pikkune [[laiarööpmeline raudtee]] [[Tallinn]]a ([[Balti jaam]]a) ja [[Keila raudteejaam]]a vahel. Raudteelõik on 19,5 kilomeetrit kahe- ja 7,3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu trassi pikkusel. Kuulub [[Eesti Raudtee]]le.<ref>[http://www.evr.ee/failid/ER_2009_2010_vorgustiku_teadaande_LISA_3.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.]</ref>

Tänaseks Tallinn–KeilaTallinna–Keila raudtee äärde rajatud 5 raudteejaama [[Balti jaam]], [[Järve raudteepeatus|Järve]], [[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]], [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla]], [[Keila raudteejaam|Keila]] ja 8 peatuspunkti [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]], [[Tondi raudteepeatus|Tondi]], [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]], [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]], [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]], [[Laagri raudteepeatus|Laagri]], [[Urda]], [[Padula raudteepeatus|Padula]], [[Saue raudteepeatus|Saue]], [[Valingu raudteepeatus|Valingu]].<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid]</ref>

Reisijatevedu on raudteel jaotatud kolme tsooni vahel – 1., 2., ja 3. tsoon. 1. tsoon jääb [[Balti jaam]]a ja [[Laagri raudteepeatus]]e vahele, kuni [[Valingu raudteepeatus]]eni on juba 2. tsoon. [[Valingu raudteepeatus]] asub samaaegselt kahes tsoonis ning [[Urda]] ja [[Padula raudteepeatus|Padula]] peatuses rongi sisenemine ja väljumine toimub vaid läbi multifunktsionaalse ala.

Tallinn–KeilaTallinna–Keila raudtee piires toimub reisijatevedu kuni [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Pääsküla]]ni ja [[Tallinna–Keila raudteeliin|Keila]]ni (tava ning [[Tallinna–Keila raudteekiirliin|ekspressliin]]). Elektrirongide sõit liinidel algab [[Veduridepoo|depoost]] ja lõpeb depoos, see tähendab marsruudil Pääsküla-Tallinn.<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paaskyla.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.]</ref>

Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul kõige tulusamaks veoliigiks pärast avamist reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid [[Keila raudteepeatus|Keila]] ja [[Balti jaam|Tallinn]] (mõlemad avati [[1870]]) vahel rajati [[1872]] aastal [[Saue raudteepeatus|Sauele]] (''Friedrichshof'') ja [[Nõmme raudteepeatus|Nõmmele]]. [[1876]]. aastast saab Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati [[1888]] uus platvorm ja kõrvaltee. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 46</ref>

Tallinn–KeilaTallinna–Keila raudtee elektrifitseerimine ([[1924]]) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele [[Pääsküla raudteepeatus|Pääskülale]] ([[1915]]) ja [[Järve raudteepeatus|Järve]]le ([[1923]]) lisandusid [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ([[1924]]), [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] ([[1926]]), [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]] ([[1926]]), [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] ([[1928]]), [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]] ([[1929]]) ning [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] ([[1934]]). Kaasajal on rajatud [[Valingu raudteepeatus|Valingu]] (?), [[Urda]] ([[2008]]) ja [[Padula raudteepeatus]] ([[2008]]).<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>

* [[Rohu viadukt]]. Ületab [[Rohu tänav]]at [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Pelgulinn]]a ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]] asumis

* [[Endla viadukt]]. Ületab [[Endla tänav]]at

*Raudteelõik rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Balti Raudtee Selts]]i poolt [[Balti raudtee]] (Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin) peatee ühe osana. Veidike enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.<ref>Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> [[Balti raudtee]] ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Tallinn–KeilaTallinna–Keila raudteelõik kuulus I. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 versta).<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.<ref>Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> [[Balti raudtee]] ametlik avamine toimus [[24. oktoober]]il ([[5. november]]) [[1870]] [[Narva]]s.<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref>

*Aastatel [[1918]]–[[1940]] toimus sellel rauteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. [[1925]]–[[1927]] rajati raudteeviaduktid [[Paldiski viadukt|Paldiski maanteel]], [[Rohu viadukt|Rohu tänaval]] ja [[Rahumäe viadukt|Rahumäel]]. [[1932]] aastal ehitati Tallinn–NõmmeTallinna–Nõmme liinil teine rööpapaar ning järgmisel aastal pikendati seda Pääskülani. [[1939]] ehitati [[Järve (Tallinn)|Järve]]le uus veoalajaam.<ref name="Elektriraudtee">[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>

*Rongiliiklus TallinnTallinna-Nõmme liinil taastati 23 septembril [[1944]], mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes [[1946]] aastal. [[22. juuli]]l [[1958]] avati liikluseks uus 15,7 km pikkune Pääsküla-Keila elektrifitseeritud raudteeliin.<ref>Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117</ref> Sellega oli TallinnTallinna-Keila raudteeliin elektrifitseeritud.

*[[1999]] aastast tegutseb elektrirongiliiklusega iseseisev organisatsioon – [[Elektriraudtee AS]].<ref name="Elektriraudtee"/>