Ferenc Molnár: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Elulugu'''
Ferenc Molnár sündis 12. jaanuaril [[1878]]
Isa Mor Neumann esindas äärmist rangust, kuid talle vastukaaluks oli ema Jozefa väga õrn, leebe ja lahke – öeldakse, et emalt kandusid need iseloomujooned edasi ka pojale. Lisaks Ferencile oli peres tütar Erzsébet. Mõlemat kasvatasid suurema osa ajast lapsehoidjad ning kodus käisid tuutorid, kes lapsi juba varases eas õpetasid.
[[1887]]. aastal astus Molnár [[kalvinism|kalvinistlikku]] keskkooli Református Gimnázium. Seal alustas ta 14-aastasena kaasajakirjaniku tööd õpilasajalehes ning tegi esimesed katsetused ka näitekirjanduses. Pärast gümnaasiumi lõpetamist aastal [[1895]] asus tulevane kirjanik Budapestis õigusteadust õppima. Tudengina
Peagi muutis Ferenc Neumann oma Saksa perekonnanime ungaripäraseks, rõhutamaks tegelikku päritolu. Järgneval aastal saatis isa ta [[Genf]]i, kus ta õppis [[Genfi ülikool]]is, mille lõpetas juristina. Seal pühendas Molnár end kirjutamisele tõsisemalt kui kunagi varem. Sageli saatis ta ka koju Budapesti lehtedes avaldatavaid ettekandeid, jutustusi, ülevaateid, mis olid väga elavad ja ilmekad. Jõudnud taas kodumaale, jättis Molnár juuraõpingud pooleli ning võttis vastu täiskohaga ajakirjanikutöö ''Budapesti Napló''’s.
Toimetuses oli tema ülemuseks József Vészi, kelle tütar Margit Vészi, ajakirjanik ja maalikunstnik, [[1906]]. aastal Ferenc Molnáriga naitus. Ka Vészid olid juudid. (
Esimeses maailmasõjas teenis Molnár aasta aega – [[1914]]–[[1915]] – rindel sõjakorrespondendina. [[1916]]. aastal trükiti tema raportid raamatuks „''Egy haditudósító naplója''“ („Sõjakorrespondendi päevik“). Seda kirjeldatakse kui südamlikku teost, kus keset sõjakoledusi ometi leidub inimlikku headust ja solidaarsust. Mõned neist kirjutistest ilmusid ka ''[[The New York Times]]''’is, ehkki Ungari kuulus sõjaliselt vastasliidu vaenlaste hulka.
[[1922]]. aastal abiellus Molnár teist korda, seekord ooperilaulja Sári
Pärast [[Anšluss]]i, [[1938]]. aasta teisel poolel, lendas Molnár [[USA]]-sse, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]],
Ferenc Molnári närvisüsteem hakkas halvenema. [[1947]]. aastast tajus ta ainsa toetajana abikaasa Lilit. Kutse oma 70. sünnipäevaks Ungarisse naasta lükkas kirjanik tagasi. Ebausklikus teadmises, et testamendi ettevalmistamine lühendab eluiga, jäi see tal tegemata.
'''Looming'''
32. rida:
„''Liliom''“ ([[1907]]) – draama, mis on maailmas tänaseni hästi vastu pidanud, kukkus esialgu läbi. 1909. aasta Budapesti kriitikud olid näidendi esmaesitlusel segaduses, nähtu-kuuldu tekitas suurt hämmingut. Ent mitte väga palju aega hiljem kogus see siiski juba rahvusvahelist edu. Loo süžee võtmeks on reaalne lugu, kus Molnári abikaasa süüdistas meest tütrele kõrvakiilu andmises, kuid milles kirjanik sellele õigustuse leiab. Naturalistlikesse stseenidesse on oskuslikult segatud müstilist sümbolismi.
Aastatel [[1908]]
Reaalsuse ja illusiooni teemaga seotud diskussioon, kuidas draamat peaks kirjutama, tekitas põnevust teoses „''Játék a kastélyban''“ ([[1926]]). Seejärel „''Olympia''“ ([[1928]]), milles kirjanik ründas aristokraatide julmust tavainimeste vastu. Aukartustäratavaks hitiks kujunes „''A jó tündér''“ ([[1930]]), mille filmiversiooni „''The Good Fairy''“ saatis aastast [[1935]] tõeline edu. Ka näidendi „''Egy, kettő, három''“ ([[1929]]) ainetel loodud telelinastus „''One, Two, Three''“ menu oli suur.
|