Nõukogude Liidu piirivalve: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Vaata ka: maha ja eraldi peatükk ==NSV Liidu piirivalve Eestis==
PResümee puudub
8. rida:
1917. aastal [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] valitsemisajal toimunud vana [[Venemaa Keisririik|keisririigi]] riigihaldusaparaadi stiihilise lagunemise ja Keisririigi läänekubermangude (Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome) iseseisvumise tulemusena kadus vana riigipiiri valve organisatsioon ning bolševike poolt juhitava Sõjarevolutsioonikomitee andis (<small>3. [[vkj]]</small>)/16. novembril 1917 korralduse nr 2412 Tornio piiripunkti komissarile, mille kohaselt võis Venemaa-Saksamaa vahel peetavast sõjast puutumata jäänud piiriületuskohta Soomes [[Tornio]]s kasutada piiriületamiseks ja Venemaalt lahkumiseks ainult [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] eriloa alusel. Eriloa bolševistlikult Venemaalt lahkumiseks võisid anda SRK poolt volitatud: [[Feliks Dzeržinski]] (Ülevenemaalise [[Tšekaa]] esimees), [[Moissei Uritski]] [[Petrogradi Tšekaa]] esimees, [[Mārtiņš Lācis]] (Ülevenemaalise [[Tšekaa]] esimehe asetäitja) või Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi esindajana [[Adolf Joffe]].
 
Nõukogude [[Punakaart|Punakaard]]i ja [[Punaarmee]] väeosade Põhjarinde valikväeosadest moodustati 1918. aasta [[7. märts]]i 1918 Kõrgema Ülemjuhtaja [[Nikolai Krõlenko]] käsu alusel, algselt nõukogude võimu all oleva [[Loode-Venemaa]] territooriumi piiride kaitseks [[Valge meri|Valge mere]] ning ajutisel [[Soome]] ja [[Eesti]] piirijoonel; teised endise Venemaa Keisririigi piirkonnad olid okupeeritud (Lõuna-Venemaa ja Ukraina - Saksamaa keisririigi vägede poolt) ning haaratud Petrogradis [[oktoobrirevolutsioon]]i tulemusena võimu haaranud [[Nõukogude Venemaa]] vastaste rahutustega ning alanud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjast]].
 
==Juhid ja organisatsioon==
17. rida:
* [[1922]]–1923 – [[Artur Artuzov]], [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse]]/[[OGPU]] Piirivalveosakonna ja piirivalvevägede osakonna ülem,
GPU ...Ringkonna vägede ülemaks oli kohakaasluse alusel antud ringkonna Riikliku Poliitvalitsuse Täievoliline esindaja, kes oli ka antud piirkonna kõrgeim GPU ametnik.
* [[1923]]—1925–1925 – [[Jan Olski]], [[OGPU]] Piirivalvevägede osakonna ülem,
* [[1925]]—1929–1929 – [[Zinovi Kaznelson]], [[OGPU]] Piirivalve Peavalitsuse ülem,
* [[1929]] – [[Sergei Veležev]], [[OGPU]] Piirivalve Peavalitsuse ülem,
* [[1929]]–[[1931]] – [[Ivan Vorontsov]], [[OGPU]] Piirivalve Peavalitsuse ülem,
* [[1931]]–1933 – [[Nikolai Bõstrõh]], [[OGPU]] Piirivalve Peavalitsuse ülem,,
* [[1933]]–1937 – [[Mihhail Frinovski]], [[OGPU]] Piirivalve (alates [[1934]]. aastast, [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus]]) Peavalitsuse ülem,
**[[Voldemar Ulmer]], Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse ülema asetäitja;
* [[1937]]–1938 – [[Nikolai Krutšinkin]], [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus]]e ülem,
39. rida:
*Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Eriosakond;
*NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveosakonna ja piirivalvevägede osakond;
*-1926–1926, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveinspektsioon;
*1926-1926–, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve ja piirivalvevägede Valitsus;
*NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve Peavalitsus;
*NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus (''Главное управление пограничных и внутренних войск (ГУПВВ)'')
47. rida:
 
== Ajalugu ==
;1918–1921
;1918-1921
* Märtsis [[1918]]. aasta märtsis moodustati [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] [[Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi]] juures asuv Piirivalve Peavalitsus, senise [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e valitsuse asemel. Valitsuse põhiülesanne oli piiri valvamise Eesti ja Soomega.
* [[28. mai]] [[1918]] loodi [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] dekreediga Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi koosseisus piirivalve (alates [[1958]]. aastast oli [[28. mai]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i piirivalvurite päev), Piirivalve ülemaks määrati Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi [[rahvakomissar]] ja [[Tšekaa]] esimehe asetäitja [[Vjatšeslav Menžinski]]
* Novembris [[1920]]. aasta novembris liideti Piirivalveosakond ja Riikliku Poliitvalitsuse vägede peainspektsioon;
* [[1921]]11. aasta [[mai|11. maimail]] [[1921]] moodustati Tšekaa käskkirjaga nr 125, moodustati Tšekaa Piirivalvevägede Ringkondade valitsused ning moodustati sõjaväelise ülesehitusega piirivalveorganisatsioon. Kõrgeimaks juhatuseks oli Tšekaa Vägede Peavalitsus, millele allus Tšekaa Piirivalvevägede Valitsus ning selle staabile allusid piirivalveringkondade valitsused, juhatajad ja staabid.
Vene NFSV Piirivalveringkonna valitsusse kuulusid:
<table><tr valign=top><td>
75. rida:
*[[Siber]]i piir, mille valvevägede staap asus [[Irkutsk]]is.
</table>
;1922–1926
;1922-1926
* [[1922]]. aasta alguses moodustati [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Riiklik Poliitvalitsus]] ja [[27. september|27. septembril]] võttis Vene SFNV [[Töö ja Kaitse Nõukogu]] vastu otsuse, et NSV Liidu riigipiire (maismaa ja merepiiri) valvab ja kaitseb Riiklik Poliitvalitsus ([[GPU]]), mille koosseisus moodustati Riikliku Poliitvalitsuse vägede [[Piiri Üksikkorpus]], mille koosseisu lülitati varem [[Punaarmee]] alluvuses olnud piirikaitseüksused. PÜK, millesse kuulus ca 50 000 piirivalvurit allus RPV ülemale ja tema asetäitjale. PÜK ülemaks oli kohakaasluse alusel RPV [[vastuluure]]osakonna ülem [[Artur Artuzov]].
 
Territoriaalsete GPU vägede ja nende koosseisus olevate piirivalvevägede juhiks oli GPU Täievoliline esindaja (''Полномочный представитель ГПУ (ПП ГПУ)'') antud piirkonnas. Piirivalve Üksikkorpusele allus 1922. aastal, 7 piirivalveringkonda.
<table><tr valign=top><td>
*[[Petrogradi piirivalveringkond|Petrogradi PVR]],
106. rida:
</table>
Staabi isikkoosseisu arv olenes vastava ringkonna eripärast, standartne staabi isikkoosseisu suurus oli Petrogradi, Lääne, Ukraina, Turkmeenia, Kaug-Ida ja Taga-Kaukaasia PVR-s 39 sõjaväelast ja spetsialisti<ref>[http://www.skru.stavkray.ru/net.htm Создание органов управления пограничной связью]</ref>.
*[[2. jaanuar]]il [[1923]]. aastal reorganiseeriti ka piirvalve mere- ja jõeflotillide süsteem. Vastavalt ÜRPV käskkirjale moodustati Sõjamerelaevastikust Piirikaitse Üksikkorpuse Flotilli üleantavatest sõjalaevadest 4 [[flotill]]i:
<table><tr valign=top><td>
*[[Põhja flotill]], mille koosseisus 2 laevade salka: [[Arhangelsk]]i ja [[Murmansk]]i salgad;
115. rida:
</table>
* 19. mail [[1923]] moodustati [[Buhhara]]-[[Afganistan]]i piiri valvamiseks, mis kulges mööda [[Amudarja]] jõge, Amudarja piirivalvelaevade salk.
* Juulis [[1923]]. aasta juulis moodustati PÜK baasil RPV piirivalve osakond, mis allus RPV ülema asetäitjale,
* Aastail [[1924]]-[[1926]] toimus piirivalve operatiiv- (teabekogumine ja [[agentuur]]töö [[piiritsoon]]is) ja sõjaväelise (sõjaväestatud üksuste juhtimine) juhtkonna liitmine ja ühtlustamine. Loodi piiritsoonides [[kordon]]id, komandatuurid salgad ning liideti varem samas teenistuspiirkonnas tegutsenud piirivalve ja Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse volitatud esinduste juures asuvad piirkondlikud piirivalvevägede kontrollinspektsioonid;
;1926–1934
;1926-1934
AjavahemikulAastatel 1926-19341926–1934 oli NSV Liidu piirivalveasutuste ülesehitus ja tööjaotus järgmine:
*I aste, [[piirivalvekordon]]. Kordoni ülem vastutas oma teenistuspiirkonnas "riigipiiri poliitilise ja majandusliku kaitse ning kogu sise- ja diversioonilise banduitsismiilmingutega võitluse eest, revolutsioonilise korra kindlustamise eest". Oma ülesannete täitmiseks pidi kordoniülem omama informaatorite võrku, kes informeeriks piirivalve alasest olukorrast ja täidaks ka [[OGPU]] territoriaalse [[Salajas-Poliitiline Valitsus|Salajas-Poliitilise Valitsuse]] ülesandeid;
*II aste, [[piirivalvekomandatuur]]. Komandatuuri koosseisu oli peale piiri valve üksuste ka [[Salajane operatiivteenistus]] (''секретно-оперативную часть''), mille juhiks oli komanadatuuri ülema asetäitja SOT alal. Komanadatuur viis läbi peale piirivalvelise haldustegevuse ka 22 km laiusel piirialalal operatiivtegevust ja kontrollis piirivalvekordonite tegevust.
*III aste, piirivalveringkond. Piirivalveringkonna piiri valve alane tegevus allus Piirivalve ja OGPU vägede Peavalitsusele (''Главное управление погранохраны и войск ОГПУ (ГУПОиВ ОГПУ)''). Piiril läbiviidav riikliku julgeoleku ja sisejulgeolekualane tegevus aga allus piirilõiguga kattuva regionaalse OGPU terriroriaalvalitsuse juhtimisele.
Juulis [[1934]]. aasta juulikuustmoodustati koos ühise [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] loomisega moodustati piirivalvevägede juhtimiseks NSVL SARKi Piirivalve- ja sisevalve peavalitsus.
* [[1937]]. aastal moodustati [[NKVD struktuur]]imuudatuste käigus piirivalve juhtimiseks NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede peavalitsus;
* Veebruaris [[1939]]. aasta veebruaris moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede peavalitsus;
 
== Enne Teist maailmasõda ==
Nõukogude piirivalveringkonnad (''пограничный округ'') jaotati enne Teise maailmasõda, pärast 1939 - 1940.–1940. aasta naaberriikide ja nende osade okupeerimist ja annekteerimist territoriaalse printsiibi järgi:
<table><tr valign=top><td>
* [[Murmanski piirivalveringkond]]