Redaktsioon: 27. jaanuar 2014, kell 16:11 redigeeri Xqbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 101 822 muudatust P Robot: en:Mercury (element) is a good article ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. oktoober 2014, kell 15:01 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P Valikulised grammatikaparandused Uuem muudatus →
5. rida: Tal on seitse [[stabiilne isotoop\|stabiilset]] [[isotoop]]i [[massiarv]]udega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda [[tihedus]] normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe [[sulamistemperatuur\|tahkub temperatuuril]] −38,8 [[Celsiuse skaala\|° C]] ja [[keemistemperatuur\|keeb temperatuuril]] 356° °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. 23. rida: Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub [[toitumisahel]]as, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Niimoodi juhtuski [[Jaapan]]is [[Minamata]]s ~~1950ndatest~~1950.–1970. ~~1970ndateni~~aastateni, kui kohalik keemiatehas Chisso laskis oma elavhõbedat sisaldavad reoveed Minamata lahte. Tulemuseks oli 1784 surnut. ====Elavhõbeda mõju inimorganismile==== Metallilise elavhõbeda organismist eritumise [[poolestusaeg]] on tavaliselt 3 aastat, ~~elavhõbeda soolade~~elavhõbedasoolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi ~~läheb~~jõuab elavhõbe ~~inimorganismi laiali:~~inimorganismis [[maks]]a, [[neerud]]esse, [[põrn]]a, [[Aju\|ajju]] jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna soolestikust see aine organismi praktiliselt ei imendu ~~organismi~~. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja [[soolestik]]u, peamiselt [[jämesool]]e kaudu. Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest, millise ühendina see inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Kui lapseootel naine puutub kokku elavhõbedaga, võib [[mürgistus]] mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele.

Elavhõbe: erinevus redaktsioonide vahel