Tuul: erinevus redaktsioonide vahel

Tuul on inimajaloos erilisel kohal. See on loonud transpordi viise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa. Samuti kasutatatksekasutatakse [[kuumaõhupall]]ide juhtimiseks vertikaalset ja horisontaalset õhu liikumist. Tugevad tuuled aga võivad tekitada looduses suuri kahjustusi ning hävitada inimese materiaalset vara.

[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhuosakese esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhuosakese liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunda. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofiliselegeostroofilise tuuleletuulega, kuid seal liigub õhuosake mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>

Mitmetes kultuurides on tuult iseloomustatud kui midagi üleloomulikku või peetud seda üheks või mitmeks tuulejumalaks. Näiteks [[Kreeka mütoloogia]] tuulejumalateks on [[Boreas]], [[Notos]], [[Euros]] ja [[Zephyrios]].<ref>{{cite web|author=Laura Gibbs, Ph.D|date=2007-10-16|url=http://www.mythfolklore.net/india/encyclopedia/vayu.htm|title=Vayu|publisher=Encyclopedia for Epics of Ancient India|accessdate=2012-10-03}}</ref><ref name="Jordan">{{cite book|author=Michael Jordan|title=Encyclopedia of Gods: Over 2, 500 Deities of the World |publisher=Facts on File|location=New York|year=1993|pages=5, 45, 80, 187–188, 243, 280, 295|isbn=0-8160-2909-1}}</ref> [[Antiikkreeka|Antiikkreeklased]] vaatlesid tuulte aastaajalist muutust [[Tuulte Torn]]is, mis asub [[Ateena]]s.<ref name="Jordan"/> [[Rooma]] tuulte jumalaks on [[Venti]].<ref>{{cite web|author=Theoi Greek Mythology|year=2008|url=http://www.theoi.com/Titan/Anemoi.html|title=Anemi: Greek Gods of the Winds|publisher=Aaron Atsma|accessdate=2012-10-04}}</ref> [[Jaapan]]i tuulte jumal [[Fūjin]] on üks vanimaid [[Shinto]] jumalaid. Legendi järgi lasi ta maailma loomisel oma kotist välja tuuled, et puhastada maailm udust.<ref>{{cite book|author=John Boardman|title=The Diffusion of Classical Art in Antiquity|year = 1994|publisher = Princeton University Press|isbn=0-691-03680-2}}</ref> Jaapani sõna [[kamikaze]] (神風) tähistab jumalikku tuult ning usutakse, et see on kingitus jumalate poolt. Teadaolevalt kasutati seda terminit esmakordselt kahe järjestikuse taifuuni nimetamiseks, mis päästsid Jaapani aastalaastatel 1274 ja 1281 toimunud Mongoli laevastiku rünnaku käest.<ref>{{cite web|author=History Detectives|year=2008|url=http://web.archive.org/web/20081025121023/http://www.pbs.org/opb/historydetectives/investigations/405_kamikaze.html|title=Feature&nbsp;– Kamikaze Attacks|publisher=Public Broadcasting Service|accessdate=2012-10-05}}</ref>

Esimesed praktilised vertikaalse teljega [[tuuleveski]]d ehitati 7. sajandil pKr ajaloolises [[Afganistan]]i piirkonnas [[Sistan]]is. Veskitel oli siis kuus kuni kaksteist6–12 riidest purje ja neid kasutati tööstuses teravilja jahvatamiseks.<ref>{{cite book|author=Donald Routledge Hill|title=Mechanical Engineering in the Medieval Near East|work=Scientific American|date=May 1991|pages=64–69}}</ref> Horisontaalse teljega tuuleveskid võeti kasutusele alles [[1180. aastad|1180. aastate]] alguses loode [[Euroopa]]s. Paljud nendest on alles tänapäevalgi. Esimese elektrit tootva [[tuulegeneraatori]] ehitas 1887. aastal Šoti õpetlane [[James Blyth]].<ref name="Courier">{{cite web|url=http://www.thecourier.co.uk/Community/Heritage-and-History/article/2332/renewable-energy-and-role-of-marykirk-s-james-blyth.html|title=Renewable energy and role of Marykirk's James Blyth|last=Hardy|first=Chris|date=6 July 2010|work=The Courier|publisher=D. C. Thomson & Co. Ltd.|accessdate=2012-10-05}}</ref>

Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e –- ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv võib vastutuult asuvat röövlooma haista juba 800 meetri kauguselt.