Orenburg: erinevus redaktsioonide vahel

[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva [[Baškortostan]]i kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk, [[Ufa]] mk, [[Sterlitamaks]]i mk, [[Birsk]]i mk, [[Menzelinsk]]i mk, [[Bugulminsk]]i mk ja [[Buzuluksk]]i mk. [[1802]]. aastal taastati ka kubermangu kooseisus [[1796]]. aastal likvideeritud [[Belebejevsk]]i mk ja [[Buguruslansk]]i mk, kubermangu territoorium oli ca 282 551 ruut[[verst]]a. Kubermang oli 1850-ndail. aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt 4 ja elanike arv oli 2 393 628 [[hing]]e, nendest 1 306 299 venelast, [[baškiirid|baškiire]] – 448 738, [[teptjaarid|teptjaare]] – 246 753, [[tatarlased|tatarlasi]] – 98 647, [[mišaarid|mišaare]] – 97 743, [[mordvalased|mordvalasi]] – 77 328, [[tšuvašid|tšuvašse]] – 58 240, [[marid|marisid]] −38 567, [[udmurdid|udmurte]] – 18 205, [[volgasakslased|sakslasi]] – 1 034<ref>[http://sspa.bashtel.ru/facultets/history/his/Kant/Kant.htm Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ]</ref>. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], siis oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelsed.

[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk ja loodud [[Orsk]]i maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство''), kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal.

Valitseb [[parasvöötme mandriline kliima]] kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1°C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13°C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli [[1998]]. aasta juulis — +43,2°C, absoluutne miinimum oli [[1969]]. aasta jaanuaris — −43,2°C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184 kuni 742184–742 mm) aastas.

[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Orenburgi elanikkonnast [[venelased|venelasi]] 83,45%, [[tatarlased|tatarlasi]] 7,78%, [[kasahhid|kasahhe]] 2,03%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,97%, [[baškiirid|baškiire]] 1,10%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,63%, [[mordvalased|mordvalasi]] 0,52% ja teistest rahvustesrahvustest inimesi 2,52%.

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis "Orenburgi linn", mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.