Metallica: erinevus redaktsioonide vahel

'''Metallica''' on [[USA]] ''[[heavy metal]]'' bänd, mis alustas tegevust 1981. aastal.

 

 

Metallica on müünud 57 miljonit plaati Ameerikas ja 40 miljonit väljaspool Ameerikat. Kokku on arvatavasti müüdud 100 miljonit, millega Metallica on 18. bänd plaatide müügi poolest Ameerika ajaloos.

Metallica lõid [[1981]]. aastal [[Los Angeles]]es [[trumm]]ar [[Lars Ulrich]] ning [[kitarr]]ist ja vokalist [[James Hetfield]]. Ulrich ja Hetfield kohtusid, kui mõlemad olid pannud kuulutuse ajakirja [[The Recycler]]. Ulrich, kes oli mõjutatud briti ''heavy metal''i uuest lainest (''[[new wave of British heavy metal]]'' ehk NWOBHM), oli proovinud varemgi oma bändi luua. [[28. oktoober|28. oktoobril]] sai see teoks. Bändi esimene proov toimus Lars Ulrichi garaažis. Sel ajal olid bändis ainult Ulrich, Hetfield ja kitarrist [[Lloyd Grant]]. Bassist [[Ron McGovney]], Metallica esimene bassimees, liitus mõni päev hiljem. Bänd kasutas ka paari asendusbassisti, näiteks [[Brad Parker]]it ja [[Jeff Warner]]it. Bänd sai nime, kui Ulrich aitas [[San Francisco]] piirkonna ''metali'' edendajal [[Ron Quintana]]l välja valida nime uue ajakirja jaoks, reklaamimaks ''metal''<nowiki>'i</nowiki> ja uusi NWOBHM-i bände. Quintana tuli välja nimega "Metallica", aga Ulrich soovitas kiiresti teist nime ja otsustas kasutada seda oma bändi nimena.

 

 

Mõni kuu hiljem lindistas bänd demo "[[No Life 'til Leather]]", mis tõmbas kohe põrandaaluste lindistuste kuulajate tähelepanu. Vastuolud Mustaine'iga viisid lõpuks McGovney lahkumiseni bändist ja ta asendati [[Cliff Burton]]iga bändist [[Trauma (ansambel)|Trauma]]. Tema nõudmisel asus bänd ümber [[El Cerrito]]sse San Francisco lähedal.

 

===Mainstream edu (1986–1994)===

 

Bänd sai alkoholilembuse tõttu kurikuulsaks. Neid hakati hüüdma "Alcoholicaks". Alkoholil oli suur osa nende muusikast, esinemisest ja elustiilist.

Pärast Burtoni surma oli Metallica tulevik suure küsimärgi all. Kolm bändiliiget teadsid, et nende jätkamine oleks Cliffi soov ja Burtonite perekonna õnnistusel hakkasid nad uut liiget otsima. Otsingud algasid peaaegu kohe. Kõige andekam proovijate seas oli [[Les Claypool]], Hammetti lapsepõlvesõber. Bändile Claypool meeldis, kuid nad leidsid, et ta tehnika on liiga funkilik. Claypool rajas uue eduka bändi [[Primus (ansambel)|Primus]].

 

 

 

[[1988]]. aastal andis bänd välja plaadi "[[...And Justice for All]]". Tegu oli bändi seni kõige keerulisema muusikalise väljendusega ja esimese stuudioalbumiga pärast Burtoni surma. Jason Newsted oli saanud bändi täieõiguslikuks liikmeks, ent plaati kuulates pole bassi kuigivõrd kuulda. Millest Newstedi tookordne tagaplaanile jätmine on tingitud, pole päris selge, kuid ilmselt oli peamiseks põhjuseks see, et plaadile lõpliku kuju andmise juures Newstedi polnud ning seetõttu ei saanud ta ka oma arvamust avaldada.

Kontsertesinemistel jätkas Metallica sensatsiooniliste ja humoorikate võtete rakendamist: näiteks vahetasid nad omavahel ära pillid, nii et Hetfield mängis trumme, Hammett bassi, Newsted kitarri ja Ulrich laulis. Bändi fänkond oli [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseks suurem kui kunagi varem.

 

 

Albumil olid sellised hitid nagu "Enter Sandman", "Sad But True" , "Unforgiven", "Wherever I May Roam" ja "[[Nothing Else Matters]]". Esimene neist sai kiiresti bändi tuntuimaks looks ning seda mängitakse tänini paljudel avalikel üritustel. "Nothing Else Matters" on ilmselt parim ballaad, mille Metallica kunagi on teinud, ehkki see vihastas paljusid bändi algusaja fänne. Igal juhul tegi "The Black Album" Metallica maailmakuulsaks ning selle plaadi edu turjal sõitis bänd viis aastat.

 

==="Loadi" ajastu (1995–1999)===

 

Seejärel tehti umbes aasta uut albumit, mis sai nimeks "[[Load (Metallica)|Load]]". Plaadi piiratud pikkuse ning bändi soovimatuse tõttu anda välja duubelalbumit ilmus [[1997]]. aastal album "[[ReLoad (Metallica)|ReLoad]]", kus olid "Loadilt" välja jäänud lood, millest mõnda oli uue plaadi jaoks tunduvalt muudetud.

Juunis 2003 avaldas Metallica kaheksanda täispika stuudioalbumi "[[St. Anger]]". Selle muusika on taotluslikult krobeline ja ilustamata, hoopis teise stiiliga kui bändi varasem looming. Seetõttu sai album ka palju kriitikat, eriti märgiti seda, et Hetfieldi vokaal on liiga pehme ja paindlik, Ulrichi trummid kõlavad liiga tuhmilt ja kumedalt ning üheski loos pole soolosid, mis Metallica puhul tundus varem mõeldamatu. Sellele vaatamata saatis albumit suhteliselt suur müügiedu ning juba selle ilmumise fakt üksinda andis märku, et bänd on elus ja tegutseb.

 

Kuni [[2005]]. aastani oli Metallica pidevalt "St. Angeri" promotuuril ning võttis seejärel aja maha. Veebruaris [[2006]] teatas bänd aga, et loobub uue albumi salvestamisel kauaaegse produtsendi Bob Rocki teenetest (ta oli produtseerinud Metallica kõik albumid alates [[1991]]. aastast). Uueks produtsendiks sai [[Rick Rubin]], kes oli varem koostööd teinud selliste artistidega, nagu [[Red Hot Chili Peppers]], [[Weezer]], [[Audioslave]], [[Slipknot]], [[System Of A Down]], [[Johnny Cash]], [[LL Cool J]], [[Jay-Z]] ja [[Slayer]].

 

Kontserdil kõlasid järgmised lood:<ref>http://www.setlist.fm/setlist/metallica/1999/song-festival-ground-tallinn-estonia-33d6fcb5.html</ref>

 

===2006. aasta kontsert===

 

Kontserdil esitas Metallica järgmised lood:<ref>http://www.setlist.fm/setlist/metallica/2006/song-festival-ground-tallinn-estonia-5bd6dfec.html</ref>

 

===2010. aasta kontsert===

* "''[[Lulu]]''" ([[2011]])

 

* "''Damaged Justice''" (duubelalbum, oli müügil ainult Jaapanis; [[1990]])

* "''The Good, the Bad and the Live''" (1990)

!rowspan=2|Salvestused

|-

!align=center width= 100|Soolokitarrist

!align=center width= 100|Basskitarrist