Vaivara murrakud: erinevus redaktsioonide vahel

# ''e̮''-[[häälik]]u puudumine nagu [[rannamurre|rannamurde]]s ning põhja- ja kirdepoolseis [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 18.1, 18.3, 24.2, 27.2.1, 28.2. </ref>

# järjekindel [[vokaalharmoonia]] nagu [[Kuusalu murrak|Kuusalu kihelkonna]] põhjaosa ja [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula kihelkonna]] põhjaosa murrakus ning põhja- ja kirdepoolseis [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 31, 31.1.1, 31.1.3, 31.1.4, 32.1 </ref>

# ''ü''-lõpuliste [[diftong]]ide säilimine nagu [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonna]] [[Prangli murrak|Prangli]] ja [[Rammu murrak]]us, [[Kuusalu murrak|Kuusalu kihelkonna]] põhjaosa ja [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula kihelkonna]] põhjaosa murrakus ning põhja- ja kirdepoolseis [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 29.1, 29.2. </ref>

# hiline ''ö''-[[vokaalharmoonia|harmoonia]] (''käkö : kä ̨ ö ~ käö, äpemättö'', ta ''tekkö'' : tüö ''tekittö'' [ta teeb : te tegite]) nagu [[Lüganuse murrak]]us, [[isuri keel|isuri]] ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]] <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.1. </ref>

# [[järgsilp]]ide [[vokaal]]ide eriline lühenemine ja [[reduktsioon]], puhuti [[helitu häälik|helituks]] muutumine ja kadu nagu [[vadja keel|vadja]], [[isuri keel|isuri]] ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]] <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 37. </ref>

# [[klusiil]] [[astmevaheldus|nõrga vaste]] [[häälikukadu|kao]] järel [[silbipiir]]i säilimine [[vokaal]]ide vahel (''mako : ma ̨ ot, mäki : mä ̨ ät, lātimma : /siɛ/ lā ̨ it ~ lait ''). Sarnaseid vorme on ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja sõnuti [[Lüganuse murrak]]us (''ma ̨ attamma, si ̨ ittamma''). Puhuti eraldab vokaale [[siirdehäälik]] ''h'' (Vaivara: ''taho'' ~ [[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: /seDä/ ''tau ~ ta ͪu(tte)'' [sedapidi, sedaviisi], [[Iisaku murrakud|Iisaku]] ja [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ''tahuline'' [taoline] ) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.3.1.2. </ref>

# [[velaarpalataalklusiil]]i kadu [[liikvida]] järelt ka [[eesvokaal]]seis sõnus (''nälGä : näläs, nälüttämmä, telke : tele, säre'' kala). Sarnaseid vorme on ka [[kirderannikumurde läänerühm]]as, [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] põhjaosa murrakus, [[isuri keel]]es, [[Soome idamurded|Soome ida-]] ja [[Kagu-Häme murded|Kagu-Häme murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.5.1. </ref>

# ''ks''-ühend on püsinud [[tüvevokaal]]i ees (''kälikseD'' [vendade naised], kala ''kiukset'' [lõpused] ~ [[soome keel]]ne ''kidukset''). Sarnaseid vorme on ka [[rannamurre|rannamurde]]s, [[isuri keel]]es, [[Soome murded|Soome]] ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.14.1. </ref>

# järjekindel [[geminaat]][[klusiil]]ide vaheldus [[üksikklusiil]]idega, ka [[sõnarõhk|pearõhulise]] [[silpivälde|lühikese]] ja [[kaasrõhk|kaasrõhulise]] silbi järel (''opettamma : opeDan, tükkü : tüküt, supi potiD, āvastikku : āvastiGo'' [haavik : haaviku]). Sarnaseid vorme on ka [[kirderannikumurde läänerühm]]as, [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] põhjaosa ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[vadja keel|vadja]], [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref>

# ''kaine-, käine-''liitelised [[deminutiiv]]id (''ienokkaine'' [peenikene, nõrk] <!-- kas trükiviga ~ ''pienokkaine'' või seotud soome sõnaga ''hieno'' [peen] -->, ''üväkkäine'' kül̄, tasa''iljakkaiste''). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref>

# paljudes [[käänamistüüp]]ides [[mitmus]]e [[osastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[omastav]] (''pehmi kalo'' liha, ''toisi rīti'' al̄, ''varsi'' unnikku, ''oeli ~ oelasi inimesi'' teoD). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2. </ref>

# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[ainsus]]e [[osastav]] (''ammast ~ amBa, uonet̀ ~ uone, motte, ruoste''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 45.7.1.2. </ref>

# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[osastav]] (''amBo ~ amBa, rikko ~ rikka, teiBi ~ teiBä, līk̀me, rīte, venne'' [venesid]). Sarnaseid vorme on ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3. </ref>

# [[nasaal]]ikaolised [[personaalpronoomen]]id (''minä ~ miä ~ miɛ'' : [[omastav]] ''minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio'' : [[osastav]] ''minuDa ~ miuta ~ miota'' : [[alalütlev]] ''mi ̨ ul ~ mivul''; ''sinä ~ siä ~ siɛ'' : [[omastav]] ''siu ~ sio'' : [[osastav]] ''sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota'' : [[alalütlev]] ''siul ~ sivul''; ). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel]]es ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1. </ref>

# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on [[astmevaheldus|tugevas astmes]], [[tüvevokaal]] ''e'' on [[labialisatsioon|labialiseerunud]], [[Kudruküla murrak]]us [[geminaat|gemineerub]] [[sisehäälikud|sõnaseesmine]] üksik[[konsonant]]. ([[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]]: tämä ''luGo'' ~ [[Kudruküla murrak]]us: ''lukko'' [loeb], ''lakuno'', äpenö, [[Puhkova]]: nämäD ''tulovaD'' ~[[Kudruküla murrak]]us: ''tullot'' ) nagu [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4. </ref>

==HelisalvestusedHelisalvestised==