Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 08:15 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 70 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2014, kell 01:08 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: == Fundamentaalsed bosonid == [[Elementaarosake]]stest on bosonid [[vaheosakesed]] (~~ing.~~ingl keeles ka ''gauge boson''). Vaheosakesed (enamasti [[virtuaalsed osakesed]]) vahendavad [[fundamentaalne jõud\|fundamentaalseid ~~jõudusid~~jõude]] fermionide vahel. Fundamentaalsed bosonid on: 47. rida: ==Liitosakestest bosonid== [[Liitosake]]stest bosonid on liitosakesed, mille ~~kooostises~~koostises olevate osakeste summaarne [[spinn]] on täisarv. Tuleb siiski silmas pidada, et bosonina käituvad liitosakesed ainult siis, kui neid vaadelda kauguselt, kus osakese liitstruktuur välja ei paista (liitosakesed peavad olema vastasmõju suhtes [[seotud olek]]us). Kõige tuntumad [[liitosake]]stest bosonid on [[mesonid]], mis koosnevad [[Kvark\|kvargist]] ja antikvargist. Ka mesonid on vaheosakesed. Virtuaalsed mesonid vahendavad [[tuumajõud]]u (mis on [[Tugev vastastikmõju\|tugeva vastasmõju]] teisene väljendus) [[nukleonid]]e vahel. Ka [[aatomituum]]ade puhul võib jagada neid bosoniteks (sisaldavad paarisarvu [[nukleon]]e) ja [[fermionid]]eks (sisaldavad paaritu arvu nukleone). Näiteks [[vesinik]]u tuum on fermion ja [[deuteerium]]i tuum (koosneb [[prooton]]ist ja [[neutron]]ist) on boson. Siin tuleb hoolega eristada kas me räägime aatomituumast või [[aatom]]ist. Elektriliselt neutraalne vesiniku aatom on boson (koosneb kahest fermionist -– prootonist ja [[elektron]]ist). ==Higgsi boson== 57. rida: [[Standardmudel]]i kohaselt peaks kõik [[fundamentaalne jõud\|fundamentaalseid jõudusid]] [[vaheosakesed\|vahendavad osakesed]] olema ilma [[seisumass]]ita. Reaalselt on aga [[nõrk vastasmõju\|nõrga vastastikmõju]] vahendajad [[W-boson\|W-]] ja [[Z-boson]]id massiivsed osakesed. Mehhanismi, mis annab osakestele [[mass]]i, nimetatakse [[Higgsi mehhanismiks]]. Selle kohaselt on [[Higgsi boson]] [[Higgsi väli\|Higgsi välja]] kvant ning mass on tekib siis, kui osakesed läbivad Higgsi välja. Higgsi boson on ainuke standardmudeli avastamata osake ([[graviton]] ei ole standardmudeli osake). Higgsi bosoni eeldatav mass on 115 ja 180 G[[elektronvolt\|eV]]/c<sup>2</sup> vahel, tema [[spinn]] on 0 ja ta on elektriliselt neutraalne.

Bosonid: erinevus redaktsioonide vahel