Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
Esimesed [[kiviaeg]]a jäävad asustusjäljed Ruhnul pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Toona hoburauakujulisel saarel peatusid hooajaliselt varased hülgekütid, neid asustusjälgi on uurinud [[arheoloog]] [[Aivar Kriiska]].<ref>[http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30694 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse küla jälgi]</ref>
Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> Kuramaa piiskopi esindajaks saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada. Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, umbes 389 inimest. Elanikeks olid valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid [[17. sajand]]i kommete järgi. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal kuulus Ruhnu saar [[Liivimaa kubermang]]u [[Kuressaare kreis]]i, [[Ruhnu kihelkond]]a.
[[1915]]. aastal kevadel Saksa laevastik ründas ja vallutas Ruhnu. Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Ruhnul juba [[1915]]. aasta kevadel. See tähendab, et Ruhnul viidi [[20. sajand]]il esimesena Eesti alal läbi kalendrireform. <ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega", [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
| |||