Laiuse kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
Laiuse kihelkonna maa-ala oli asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajal]]. Seda tõestavad leiud [[Rohe]], [[Leedi küla|Leedi]] ja [[Jõgeva]] külade ümbrusest. Raua-ajast pärinevad kalmed [[Kärde]], [[Ripuka]], [[Paduvere]], [[Kõola]], [[Endla (Jõgeva)|Endla]], [[Tirma]], [[Pädeküla]], [[Reastvere]], ning Leedi ümbruses. Hilisemast [[Rauaaeg|rauaajast]] pärinevad maalinnad [[Siimusti]], [[Ripuka]] (Riole), [[Reastvere]] ja [[Vilina]] külades.<ref name="Kõpp">[[Johann Kõpp|Kõpp, Juhan]]. Laiuse kihelkonna ajalugu. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]].</ref>
Laiuse kihelkond tekkis 14. sajandi alguses [[Vaiga]] [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] baasil, siia rajatud kiriku ümber. [[Laiuse Püha Jüri kirik|Laiuse kirikut]] on esmamainitud [[1319]]. aastal (''Wemela''). Hiljem nimetatakse kirikut selle kaitsepatrooni järgi Püha Jüri kirikuks. Kihelkonna algne nimetus oligi ''Wemel'' (Võhmala)(kirjutatud erineval viisil kui ''Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel''). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes [[Laiuse ordulinnus|loss]] koos sellele kuuluva maa-alaga. Lossi, mis on rajatud 14. sajandi alguses, on esmamainitud [[1406]]. aastal (''Laeghis''). Olulise sõjalise ja haldusjaotusliku keskusena kandus lossi nimetus üle kogu kihelkonnale, kinnistudes lõplikult kihelkonna nimetusena 18. sajandil.<ref name="Kõpp" />
[[Keskaeg|Keskajal]] kuulus Laiuse maa-ala [[Liivi Ordu]]le. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses [[1558]]. aastal langes [[Laiuse ordulinnus]] [[Moskva tsaaririik|Moskva]] vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolset tähendust kogu orduriigi lagunemisele. Nii on Schultz-Bertram kirjutanud:
| |||