Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

* ''Picea glauca'' var. ''albertiana'' (S. Br.) Sarg. – '''alberta kuusk''' – kasvab Kanada [[Alberta]] provintsi kaguosas ja tõenäoliselt vähesel määral ka USA [[Montana]] osariigi loodeosas. Ta kasvab põhiteisendist kõrgemaks, võra on kitsam ja okkad on pikemad kui põhiteisendil. Ühtlasi on ta põhiteisendist pikema eaga ja kiirema kasvuga.

Kanada kuuskede levilas toimuvad keskmiselt iga 60–200 aasta tagant [[metsatulekahju]]d, mis hävitavad kogu kõrgtaimestiku hävitavad, ehkki on teada piirkondi, kus sellist tulekahju pole juba märksa kauema aja jooksulkauem toimunud.<ref name="trainor" />

Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelisjärgmised:<ref name="WoodC4"/><ref name="WoodC5"/>

Euroopas kultiveeritakse kanada kuuske juba aastast [[1700]] ja ta on võrdlemisi laialt levinud. Eestisse jõudis ta [[19. sajand]]il. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Ta kasvabKasvab [[saviliivmuld|saviliiv-]] ja kergetel [[liivsavimuld]]adel, kuid lepib ka kuivade liivmuldadega. Kõige paremini kasvab ta [[huumus]]erikastel saviliivmuldadel. Noorelt on ta kiire kasvuga, kuid 15–20 aasta vanuselt kasvukiiruskasv vähenebaeglustub tunduvalt. Meie metsakultuuridesse ta siiski ei sobi, kuna ei suuda kasvukiiruses konkureerida kohalike puuliikidega, eriti [[harilik kuusk|hariliku kuusega]]. Eestis esineb kanada kuuske rohkesti [[park]]ides [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Türi]]l, [[Narva-Jõesuu]]s, [[Puhtu]]s, [[Olustvere]]s, [[Järvselja]]l jm. Suurimad puud (kuni 25 m) kasvavad Narva-Jõesuus. Kanada kuusk kannab käbisid rikkalikult ja sageli, meie tingimustes peaaegu igal aastal. Seemnete idanevus on kuni 50%. Väga populaarsed on kanada kuuse kultivarid, mida kasvatatakse meie koduaedades.<ref name="dendro" />