Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel

Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]] kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.

Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör. [[22. juuli]]l [[1917]]. aastal määrati Ernst Põdder [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemaks ja oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka [[bolševikud|bolševike]] kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.

1918. aasta veebruarikuuveebruari teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. [[12. märts]]il [[1918]] ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks, ta oli koos [[Aleksander Tõnisson]]i ja [[Andres Larka]]ga esimene Eesti kindralmajor. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.

1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]] ningja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1920]].