Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
20. rida:
 
==Elulugu==
Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]] kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.
 
Ernst Põdder õppis aastail 1888–1891 Tartu 2. algkoolis ja 1891–1895 (lõpetas) Tartu linnakoolis. Seejärel töötas ta lühikest aega Tivoli õllevabrikus ametnikuna, 26. juulil 1897 astus 104. jalaväepolku 2. järgu vabatahtlikuna ja astus 12. septembril [[1898]] [[Vilno junkrukool]]i, mille lõpetas [[almamlipnik]]una [[1900]]. aastal.
30. rida:
 
==Teenistus Eesti rahvusväeosades==
Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör. [[22. juuli]]l [[1917]]. aastal määrati Ernst Põdder [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemaks ja oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka [[bolševikud|bolševike]] kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.
 
1918. aasta veebruarikuuveebruari teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. [[12. märts]]il [[1918]] ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks, ta oli koos [[Aleksander Tõnisson]]i ja [[Andres Larka]]ga esimene Eesti kindralmajor. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.
 
Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai [[Kaitseliit#Ajalugu|Eesti Kaitse Liit]] [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Juhatuse esimeheks valiti admiral [[Johan Pitka]] ja ülemaks kindralmajor Ernst Põdder.
41. rida:
4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]] ningja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1920]].
 
== Rahuaegne teenistus ==