Erinevus lehekülje "Kauplus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  6 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
(link)
P (Valikulised grammatikaparandused.)
[[Pilt:AA Tartu Architecture, Estonia.jpg|pisi|Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus.]]
'''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u–u-[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. TavapäraseltTavaliselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], milles on ka [[ladu|laoruumid]]. Valdav enamus kauplustest tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev]]adel ja autodes ([[autokauplus]]ed).
 
Erinevalt [[turust]], kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) [[müügilett]]idest, on kauplus tavaliselt eraldiseiseveraldi müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda [[kiosk]]itele, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal.
 
{{Legaaldefinitsioon|"Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."}}:Kaubandustegevuse seadus § 15<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv Kaubandustegevuse seadus] § 15 (1)</ref>
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste [[elamu]]te esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]).
 
Ehkki [[rändkaupmees|rändkaupmehed]] on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis [[autokauplus]]ed (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või siisbussis toimisvõi kasutati kauplusauto kaubaruumi servserva või akenakent müügiletina (sarnanedessarnanes pigem kioskilekioski kui kaupluselekauplusega).
 
== Kaupluse liike ==
123 375

muudatust