Origenes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
1. rida:
[[Pilt:Origen.jpg|thumb|right|250px|Origenes]]
'''Origenes''' ([[vanakreeka keel]]es ''Ὠριγένης''
Teda on peetud üheks mõjukaimaks kristlikuks teoloogiks enne [[Augustinus|Augustinust]] ja üheks vastuolulisemaks kristlikuks mõtlejaks läbi aegade.<ref>Encyclopedia of World Biography on Origen. http://www.bookrags.com/biography/origen/</ref>
Tema kirjutised on ühed esimestest intellektuaalsetest katsetest kirjeldada kristlust. Ta järgis [[platonism|platonistlikku]] maailmavaadet, rääkis sellest, et igavikulised hinged saavutavad täiuslikkuse, kui nad põgenevad ajalikust ja ebatäiuslikust maisest maailmast. Ta uskus, et lõpuks saavad isegi deemonid Jumalaga ühendatuks.
Origenese tähtsaimaks kirjutiseks peetakse [[Hexapla|"Hexapla'd"]], mis on kokkuvõttev ja võrdlev teos [[Vana Testament|Vana Testamendi]] kuuest
Ta on tuntud ka kui [[kristlus|kristluse]] kaitsja paganlike kriitikute eest, kes väitsid, et kristlus on toores ja pastoraalne pealetung senistele religioossetele traditsioonidele ja klassikalise kultuuri intellektuaalsetele väärtustele.<ref>Online Library of Liberty – Origen (185–254). http://oll.libertyfund.org/index.php?Itemid=269&id=322&option=com_content&task=view</ref>
13. rida:
==Origenes Aleksandrias==
Origenese elu kohta
Origenes elas äreval perioodil, mil keisrid [[Rooma impeerium|Rooma impeeriumis]] vahetusid kiiresti. Riigi suhted [[katoliku kirik|katoliku kirikuga]] varieerusid periooditi. Toimus kolm tagakiusamiste lainet, oli kaks rahu- ja kohati isegi soosivat perioodi ja mitmed ükskõiksed perioodid.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 3</ref>
23. rida:
Origenese ema kohta ei tea me praktiliselt midagi, isegi ta nime mitte. Teada on ainult see, et kui Origenes otsustas Septimius Severuse ajal isa kombel märtriks saada, peitis ema ta riided ära, et sundida poega tuppa jääma.
Aleksandrias oli tol ajal kolme liiki vabamehi: Rooma kodanikud, Aleksandria ja teiste kreeka linnade kodanikud Egiptuses ja “egiptlased” ehk kreeklased, kes ei kuulunud kahte kõrgemasse klassi. Kui lapse vanemad olid
Arvatakse, et enne [[Septimius Severus|Severuse]] tagakiusamist õppis ta Aleksandria kateheetilises koolis, mida juhatas [[Klement Aleksandriast|Klement Aleksandriast]]. Severuse tagakiusamise ajal aeti kõik, kes olid kateheetilise õpetusega seotud, tagakiusamise hirmus Aleksandriast välja. Nii ka Klement ja kool jäi juhita. Samas leidus hulk paganaid, kes huvitusid endiselt sellest õpetusest ja kes nüüd Origenese poole pöördusid.
Tagakiusamiste laine Aleksandrias aga jätkus ja mitmed Origenese õpilased surid märtrisurma, teiste hulgas ka [[Plutarchos|Plutarchos]]. Ka Origenest ähvardas rahvas mitmel korral
Sel ajal, kui Origenes oli juba kateheetilise kooli juhataja
Origenes elas väga [[askees|askeetlikku]] elu. Eusebios kirjutab, et ta võttis [[evangeelium|evangeeliumi]] ettekirjutusi nii tõsiselt, et “sooritas teo, mis andis tõestust kogenematust ja noorest südamest, kuid samas usust ja enesekontrollist.” Origenes võttis nimelt sõna-sõnalt Mt 19,12, kus on öeldud järgmiselt: “On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!" ja kohitses ennast ise. Huvitav on see, et Origenes, keda on peetud “allegooria printsiks”, võttis sõna-sõnalt salmi, mida varasem traditsioon mõistis tavaliselt allegooriliselt.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 8–9</ref>
47. rida:
Teine reis toimus umbes aastal 215 tollase Rooma provintsi Araabia kuberneri soovil Araabiasse. Tõenäoliselt soovis kuberner mehelt, keda peeti kristlikus ringkonnas üheks silmapaistvaks isiksuseks, selle uue religiooni kohta rohkem teada saada. Origenes viis selle ülesande kiirelt täide ja naasis Aleksandriasse. Vahepeal olid aga Aleksandrias puhkenud rahutused. Nimelt keiser [[Caracalla|Caracalla]] oli Aleksandriasse saabudes sattunud pilgete ohvriks, mistõttu ta vihastas ja rüüstas linna, sulges koolid ning saatis õpetlased linnast välja.
Selle tulemusena lahkus Origenes esimest korda salaja Palestiina [[Kaisarea|Kaisareasse]], kus sealsed [[piiskop|piiskopid]], [[Theoctistus|Theoctistus]] ja [[Alexander Jeruusalemmast|Alexander Jeruusalemmast]], kasutasid ära juhuse, et kohal oli nii silmapaistev piibliõpetlane ja palusid tal kogudusele jutlust pidada, vaatamata sellele, et Origenes ei olnud siis veel ordineeritud vaimulik. Aleksandria piiskop Demetrius vihastas seda kuuldes ja esitas Palestiina
Järgmine reis viis Origenese [[Antiookia|Antiookiasse]]. Nimelt võttis Origenes vastu keisrinna [[Julia Mammae|Julia Mammae]], Alexander Severuse ema, kutse, kes oli kristlusest väga huvitatud ja soovis, et Origenes, keda igal pool tunnustati ja kelle arusaamad jumalikest asjadest paljudele meeldisid, teda Antiookias külastaks ja kristlikel teemadel hariks.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 14–17</ref>
55. rida:
Umbes aastal 231 lahkus Origenes Aleksandriast põhjusega, et kohtuda [[Ateena|Ateenas]] ühe [[hereetik|hereetikuga]]. Kreekasse minnes tegi ta aga kummalise ringi ja külastas Kaisareas oma Palestiina sõpru, Theoctistust ja Alexandrit Jeruusalemmast. Väidetavalt pühitses tema viisidi ajal Kaisarea peapiiskop Theoctistus piiskop Alexander Jeruusalemmast nõusolekul Origenese [[preester|preestriseisusesse]]. Selle teo täpsed põhjused ei ole päris selged. Arvatakse, et kaks piiskoppi võisid lihtsalt leida, et Origenes on seda au, mis preestriks olemine kaasa tõi, väärt. Samas võis see olla ka vastus Demetriuse varasemale protestile, et ilmalikud õpetlased ei tohiks pidada kogudusele jutluseid.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 18–19</ref>
Igatahes
Kui Origenes Aleksandriasse tagasi jõudis, kutsus Demetrius kokku kirikukogu, et otsustada ta saatuse üle. Kuna Origenes oli ordineeritud väljaspool Aleksandriat, siis otsustati, et tal tuleb Aleksandriast lahkuda ja et ta ei tohi seal enam elada ega õpetada. Demetriust see otsus üksi ei rahuldanud ja ta kuulutas koos teiste Egiptuse piiskoppidega Origenese preestriseisusest ilmajäetuks ja tõi avalikkuse ette ka selle, et Origenes oli end kastreerinud, mis tol ajal keelatud oli. Otsus Origenes preestriseisusest ilma jätta leidis kinnitamist ka Rooma [[senat|senati]] poolt ja see kuulutati kehtivaks kogu maailmas, kuid nelja erandiga: [[Palestiina|Palestiina]], Araabia, [[Foiniikia|Foiniikia]] ja [[Ahhaia|Ahhaia]] (Kreeka). Nendes kohtades Origenes oma elu teise poole veetiski.<ref name="kakskolm">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 23</ref>
67. rida:
Kaisareas olles hakkas Origenes lisaks kirjutamisele ja õpetamisele ka jutlusi pidama. See võimaldas tal omakorda läbi käia mitte ainult intellektuaalidega, vaid kogu sealse kristliku populatsiooniga<ref name="kaksneli" /> Origenese jutlustest on säilinud meieni ligikaudu kolmsada.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 29</ref>
Tema õpetamise kohta Kaisareas on säilinud dokument, “Address of Thanks” (osades tõlgetes “Panegyric”), mis kujutab endast tänukõnet ühe Origenese õpilase, [[Gregorius Thaumaturgus|Gregorius Thaumaturguse]] poolt, kes lahkus ta juurest
Origenese kool ei olnud aga tüüpiline kateheetiline kool. Ta jättis välja kõik, mis on ainuomane kristlusele ja õpetas selliseid kristlikke doktriine, mida sai sõnastada filosoofilistes terminites. Nii meenutab see kool pigem kooli, mis oli mõeldud [[pagan|paganatele]], kes näitasid üles huvi kristluse vastu, kuid kes ei olnud veel ristimiseks valmis. Origenes tutvustas seega kristlikke doktriine läbi [[platonism|platonistliku]] filosoofia. Kui ta õpilased soovisid seejärel kristlasteks saada, siis tuli neil lisaks omandada kateheetiline õpetus rangemas tähenduses.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 27–28</ref>
75. rida:
Origenes pääses kahest tagakiusamiste lainest – [[Septimius Severus|Septimius Severuse]] ja [[Maximinus Traaklane|Maximinus Traaklase]] omast –, kuid mitte kolmandast, mille põhjustas [[Decius|Decius]]. See oli esimene tõeliselt universaalne tagakiusamine, mille tulemusena suri Kaisarea vanglas ka Alexander Jeruusalemmast. Origenes langes samuti vangi ja teda piinati korduvalt.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 33–34</ref>
[[Photius|Photiuse]] järgi on Origenese surmast kaks varianti. Ühe kohaselt lõpetas Origenes oma elu märtrina Kaisareas Deciuse ajal. Teise variandi kohaselt elas ta [[Volunianus|Volunianuse]] ajani, mil ta suri ja maeti 69-aastaselt Foiniikia linnas [[Tüüros|Tüüroses]]. Photius ise pooldab teist varianti, sest Origeneselt on säilinud kirjad (tegemist võib olla ka kellegi teise võltsingutega), mis pärinevad
==Origenese teosed==
89. rida:
Säilinud jutluste nimekiri on pikk ja oli tegelikkuses tõenäoliselt veel pikemgi, kui arvestada, et mõnede allikate järgi pidas Origenes jutlusi iga päev. Kreeka keeles on neid säilinud 21, ladina keeles 118 Rufinuse tõlgitut ja 78 Hieronymuse tõlgitut ja veel mõned, mille autentsus on kahtluse all. Origenest on kutsutud ka jutluste isaks, sest tema panus jutluste populaarseks muutmisel oli väga suur. Jutlustest leiab väga palju õpetlikke detaile tollaste kirikutavade, institutsioonide, distsipliini, [[liturgia|liturgia]] ja [[sakrament|sakramentide]] kohta.
Lühikokkuvõtteid ei ole paraku peale mõne lühikese fragmendi
===Teised teosed===
95. rida:
Origenese kirjadest on säilinud ainult kaks. Üks Gregorius Thaumaturgusele Pühakirja lugemise teemal ja teine [[Julius Africanus|Julius Africanusele]] “[[Taanieli raamat|Taanieli raamatu]]” kreeka lisade kohta. Kaks väiksema mahuga teost on säilinud täielikult: “Palvest” (“On Prayer”) ja “Veenmine martüüriumiks” (“Exhortation to Martyrdom”). Suurematest teostest on säilinud samuti kaks: “Contra Celsum” originaaltekstina ja “De principiis” Rufinuse ladinakeelse tõlkena.<ref name="katenc" />
Origenese tähtsaimaks tööks võib pidada
==Vaata ka==
|