Põhja-nahkhiir: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 176.46.9.44 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend. |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
76. rida:
Põhja-nahkhiire sigimistsükkel on, nagu ka paljudel teistel nahkhiirtel, väga pikk, eriti arvestades looma suurust. Paaritumine leiab aset juba sügisel, kuid viljastumine alles kevadel, kui nahkhiired on talveunest üles ärganud <ref name="raamat"/>.
Nii [[tiinus|tiinuse]] kui ka poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, mis koosnevad enamasti 20–50–pealisest grupist. Isased liiguvad sellel ajal üksinda ringi. Poegimiskolooniaid hakatakse moodustama maikuus ja enamasti inimlähedastesse paikadesse, näiteks hoonete katusealustesse või maja voodri vahele <ref name="raamat"/>.
Pojad sünnivad põhja-nahkhiirel juuni lõpust kuni juuli alguseni. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kaks poega. Pojad on ema juures seni, kuni õpivad lendama ja iseseisvalt hakkama saama. Kooselu kestab keskmiselt 3–4 elunädalat <ref name="raamat"/>.
Vanim teadaolev põhja-nahkhiir elas 21 aasta ja 9 kuu vanuseks<ref name="blogi">
{{netiviide
90. rida:
Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Põhja-nahkhiir kuulub [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eesti looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse]]. Põhja-nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. <ref name="raamat"/>
Eestis on liik väga arvukas ja laialt levinud<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. Looduses nahkhiirtel
== Viited ==
| |||