Zip-ajam: erinevus redaktsioonide vahel

Zip draivid müüdi algselt peale esmatutvustust aastal 1994 hästi, seda nende odava hinna ja selle aja kohta hea vastupidavuse tõttu. The esialgu müüdi draivereid hinnaga mis oli veidi alla $200 USD kaasa sai ühe kasseti, ja lisa 100 MB kassette hinnaga $20. Sel ajal oli kõvaketaste tüüpiline mahutavus 500 MB ja need maksid umbes $200 USD, seega oli Zip diskidega varukoopiate tegemine kodukasutajale väga ökonoomne — mõned arvuti tarnijad nagu Dell ja Apple Inc. lisasid oma masinatesse Iomega sisemised Zip draivid. Zip draivid tungisid hästi ka graafika kunsti turule, odavama alternatiivina Syquest'i kasset kõvaketta süsteemile. Lisa kassetide hind langes järgmise paari aastaga kiiresti, kuna rohkemad firmad hakkasid neid tarnima. Lõpuks olid tarnijate seas ka Fujifilm, Verbatim, Toshiba and Maxell. Epson ja Nec tootsid ka oma litsentsi 100 MB draivi mudelile koos oma brändi nimega.

 

 

Kõvaketaste kasv kuni mitmete gigabaitideni muutis Zip diskettidega varundamise vähe ökonoomseks. Odavate CD ja DVD kirjutajate ning mälupulkade tulek trügis Zip draivid lõpuks põhiturult välja.Siiski on magnet meediumil eeliseid üle optilisete meediumite ning mälupulkade, mis hoiavad neid nišina andmehoiustamise areenil, nagu pikaajalise hoiustamise stabiilsus ja kõrge kustutus/kirjutus tsüklite arv. Selles vallas võistleb Zip aga eelkõige väliste kõvaketaste ja Sony MiniDisc'i Hi-MD versiooniga, mis mahutab kuni 1GB andmeid, ning on väiksem ja odavam kui 100MB Zip diskett.