Redaktsioon: 7. september 2014, kell 12:49 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. september 2014, kell 12:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Uuem muudatus →
3. rida: {{See artikkel\| räägib kehasisestest essentsiaalsetest molekulidest; immuniseerimisel kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vaktsiinid]]; meditsiinis kasutatavate immunoglobuliinde kohta vaata artiklit [[Immunoglobuliini preparaadid]]; maohammuste mürgistuse ära hoidmiseks kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vastumürk]]}} '''Antikehad''' ehk '''immunoglobuliinid''' (ka ''immuunkehad'', ''kaitsekehad'', ladina keeles ''immunoglobulinum''; lüh: '''Ig''') on [[kehavedelik]]es lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse [[glükoproteiinid]]e hulka ja mida toodavad [[selgroogsed\|selgroogsete]] [[loomad]]e (sh [[inimene\|inimese]]) [[immuunsüsteem]]i [[B-lümfotsüüdid]]. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda [[antigeen]]idega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 10<sup>7</sup>, võib-olla kuni 10<sup>9</sup> erineva äratundmis-spetsiifikaga antikehade tüüpi. Immunoglobuliinide areng, morfoloogia, funktsioonid ja patoloogia erinevad 11. rida: == Üldstruktuur == Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur – nad koosnevad neljast [[disulfiidsild]]adega ühendatud [[valk\|valguahelast]]. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks ([[inglise keel\|ingl.k]] ''heavy chains''), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks ([[inglise keel\|~~ingl.k~~inglise]] ''light chains''). Raske ahel koosneb neljast eraldi geeniosade poolt kodeeritud [[valgudomeen]]ist, mida tähistatakse ([[N-ots]]ast lugedes) V<sub>H</sub>, C<sub>H</sub>1, C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3. Neist V<sub>H</sub> on väga muutliku ehitusega ja moodustab ühe osa antigeeni äratundvast tsentrist, samal ajal ülejäänud kolm domeeni on eri antikehadel üsna sarnase ehitusega. C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3 ehitus erineb veidi eri antikehade isotüüpidel (vt antikehade tüübid). C<sub>H</sub>2 domeenis paiknevad [[Fc retseptorid\|Fc retseptorite]] ja [[komplemendisüsteem\|komplemendi-sidumissaidid]] (vt antikehade osa immuunvastuses), samuti kaks raskeid ahelaid koos hoidvat [[disulfiidsild]]a. C<sub>H</sub>1 domeenis paikneb kerget ja rasket ahelat ühendav disulfiidsild. C<sub>H</sub>1 ja C<sub>H</sub>2 domeenide vahel paikneb kergestiliikuv nn hinge-regioon. Kerge ahel koosneb kahest, V<sub>L</sub> ja C<sub>L</sub> domeenist.V<sub>L</sub> on varieeruva ehitusega ja moodustab teise poole antigeeni äratundvast tsentrist, C<sub>L</sub> on aga kindla ehitusega ja ühendatud disulfiidsillaga C<sub>H</sub>1 domeeni külge. 71. rida: == Välisallikad == *Sirje Velbri, Marja Pärlist, , Kaja Leito, Urve Putnik, Riina Žordania, Ülle Einberg, Mirja Varik,[http://www.eestiarst.ee/static/files/067/primaarne_immuunpuudulikkus_eestis.pdf Primaarne immuunpuudulikkus Eestis], Eesti Arst 2005; 84 (5): 310-314, ~~Veebiversioon~~veebiversioon (vaadatud 24.03.2014) [[Kategooria:Immunoloogia]]

Antikehad: erinevus redaktsioonide vahel