Mägi: erinevus redaktsioonide vahel

Mäed tekivad kas [[Maa (planeet)|Maa]] [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]], [[erosioon]]iliste protsesside või [[vulkanism]]i tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeksmilleks on näiteks kahe [[laam]]a põrkepiirkonnad, tekivad [[kurdmäestik]]ud. Sellised on näiteks [[Alpid]] või [[Himaalaja]]. Venituspingete väljas tekivad aga [[pangasmäestik]]ud. Need mäestikud on seotud [[Riftistumine|riftistumise]] ehk [[maakoor]]e õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on [[Ida-Aafrika riftivöönd]]. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad [[Guilin]]i karstimäed [[Hiina]]s. Vulkaanilised mäed on mõistagi [[vulkaan]]id. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest [[saar]]ed ja [[saarestik]]ud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks [[Okeaania]]le.

Mägede kõrgust võib mõõta väga mitmest tasemest lähtudes. Levinuim lähtepind on kokkulepitud keskmine merepinna tase. Sellest tasemest mõõdetud mäetipu kõrgust nimetatakse vastava mäe absoluutseks kõrguseks. [[Suhteline kõrgus]] on aga mõõdetud mäe [[jalam]]ilt. Absoluutse kõrguse poolest on Maa kõrgeim mägi [[Džomolungma]], mis ulatub 8848 meetrit üle merepinna. Suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim [[kilpvulkaan]], mis moodustab [[Hawaii saar]]e. Saare tipp kannab nime [[Mauna Kea]] ning tasee on [[ookean]]i põhjas olevalt jalamilt mõõdetuna ligikaudu 9000 meetri kõrgune. Kui arvestada kõrgust Maa keskpunktist, osutub kõrgeimaks tipuks hoopis [[Chimborazo]] [[Andid]]e mäestikus, mille absoluutne kõrgus on vaid 6272 meetrit. Antud juhulAsi on asi selles, et Maa pole mitte päris ümmargune, vaid [[poolus]]te kohalt pisut lapik [[pöördellipsoid]]. Seega on [[ekvaator]]il asuvad mäed Maa keskpunktist kõige kaugemal. Eesti suurima absoluutse kõrgusega mägi on [[Suur Munamägi]], suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim [[Vällamägi]].