|
==Eelised==
Pilveandmetöötlus tugineb ressursside jagamisel, et saavutada sidusust ja mastaabisäästlikkust (sarnaselt elektrivõrgule) üle interneti. Pilveandmetöötluse alustalaks on koondunud infrastruktuuri ja ühisteenused. Pilv samuti keskendub jagatud ressursside efektiivsuse maksimaliseerimiselemaksimeerimisele. Neid ressursse tavaliselt ei jagata ainult mitmete kasutajate vahel, vaid neid ka liigutatakse vastavalt vajadusele. Näiteks pilveandmetöötluse süsteem, mis töötab Euroopa kasutajate jaoks Euroopa inimeste töötundide ajal võib need samad ressurssid üle viia ja töötada Põhja-Ameerika inimeste jaoks nende töötundide ajal. Selline andmetöötluse viis peaks kasutama maksimaalset arvutijõudlust ja seeläbi vähendama kahju loodusele.
==VõõrustatudMajutatud teenused==
Terminit "pilveandmetöötlus" kasutatakse põhiliselt võõrustatudmajutatud teenuste müügiks, mis tähendab, et serverid ja andmed asuvad eemal lõppkasutajast. Lõppkasutaja siseneb pilvepõhisesse teenusesse läbi veebilehitsejaveebibrauseri või telefonirakenduse kaudu ja pääseb oma andmetele ligi. Näiteks võib tuua Amazoni veebiteenuse ja Google'i App mootori, mis jagavad kasutajale ruumi, mida kasutaja saab kasutada " pilves "kasutada.
==Ajalugu==
Pilvandmetöötlus seisab silmitsi mitmete haldusprobleemidega.
Pilvi kasutavad firmad ei oma pilvekeskkonda võõrustavatmajutavat varustust ning kuna pilvekeskkond ei asu firma enda võrgus, puudub firmal pilve üle (täielik) kontroll.
Avalike pilveteenuste kasutajad peavad arvestama ning kohanduma pilveteenuste pakkuja kasutatava arhitektuuriga ning kasutama teenusepakkuja seatud kindlaid parameetreid pilvekomponentidega töötamisel.
Kohandumine sisaldab endas pilve rakendusliidese läbi IP -aadresside, alamvõrkude, tulemüüride ning andmetalletusfunktsioonide seadistamist.
Kuna kontroll nende funktsioonide üle sõltub pilveteenuse pakkuja infrastruktuurist ning teenustest, siis peavad avaliku pilve kasutajad integreeruma pilve infrastruktuuri haldusega.
<ref>{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/d/cloud-computing/how-integrate-the-cloud-714 | Pealkiri = How to integrate the cloud | Kasutatud = 09.01.2014 }}</ref>
=== Vastavus globaalsetele standarditele ===
Et täita Ameerika Ühendriikide FISMA, HIPAA ja SOX regulatsioonie ning veel ka Euroopa Liidu Andmekaitse Direktiiveandmekaitsedirektiive, peavad kasutajad adapteeruma kommuun- või hübriidmudelitega, mis on tüüpiliselt kallimad ja millel enamasti on rohkem piiranguid. Palju seadusi ja määrusi on peale sunnitud konkreetselt paljudele ettevõtetele, kes koguvad, loovad või säilitavad andmeid. Need poliitikad võivad dikteerida mitmekesist andmesalvestuspoliitikat, näiteks kui kaua teavet tuleb säilitada, protsess, mida kasutatakse andmete kustutamiseks ja isegi teatud andmete taastamise kavasid.<ref>{{cite web|url=http://www.rackspace.com/cloud/blog/2009/03/05/cloud-hosting-is-secure-for-take-off-mosso-enables-the-spreadsheet-store-an-online-merchant-to-become-pci-compliant/ |title=Cloud Hosting is Secure for Take-off: Mosso Enables The Spreadsheet Store, an Online Merchant, to become PCI Compliant |publisher=Rackspace |date=2009-03-14 |accessdate=2010-08-22}}</ref> Allpool on toodud mõned näited vastavatele õigusaktidele.
* Ameerika Ühendriikides, ravikindlustuse teisaldatavuse ja Vastutuskohustuse Akt (HIPAA) nõuab situatsiooniplaani, mis sisaldab andmeid varukoopiate ja andmete taastamise kohta ning andmetele juurdepääsu hädaolukorras.
* Privaatsust nõudvad Šveitsi õigusaktid seavadnäevad ette, et eraandmeid, sealhulgas e-kirju tuleb füüsiliselt salvestada Šveitsis.
* Ühendkuningriigis, Kodanike Üldsuse Akt (Civil Contingencies of 2004) annab selged direktiivid andmetega talitlemise plaanile, mis hõlmab poliitikat andmete salvestamiseks.
=== Avatud lähtekood ===
Avatud lähtekoodiga tarkvara on olnud põhiliseks vundamendiks paljudele pilvandmetöötlus rakendustele, näiteks Hadoop'i võrgustik<ref>{{cite web |url=http://www.networkworld.com/news/2008/072808-open-source-cloud-computing.html |title=Open source fuels growth of cloud computing, software-as-a-service |publisher=Network World |date=July 28, 2008 |author=Jon Brodkin |deadurl=no |Kasutatud=30.12.2013}}</ref> ja VMware's Cloud Foundry. Siiski 2007. aasta novembris andis Free Software Foundation välja Affero General Public License, GPLv3 versioon, mis pidi kinni panema pealtnäha seadusliku augu seoses tasuta tarkvaraga, mis oli disainitud kasutamiseks üle võrgustiku.<ref>{{cite web|url=http://redmonk.com/sogrady/2009/04/15/open-source-licensing-in-a-networked-age/ |title=AGPL: Open Source Licensing in a Networked Age |publisher=Redmonk.com |date=2009-04-15 |accessdate=2010-08-22}}</ref>
=== Ärakasutamine ===
Nagu eraviisiliselt ostetud riistvaraga, saavad kliendid osta pilvandmetöötluspilvandmetöötluse teenuseid pahadel eesmärkidel.<ref>{{cite web|last=Alpeyev |first=Pavel |url=http://www.bloomberg.com/news/2011-05-13/sony-network-said-to-have-been-invaded-by-hackers-using-amazon-com-server.html |title=Amazon.com Server Said to Have Been Used in Sony Attack |publisher=Bloomberg |date=2011-05-14 |accessdate=2011-08-20}}</ref> See hõlmab paroolide kräkkimist ja rünnakute käivitamist kasutades ostetud teenust. 2009. aastal kasutas panganduslik TroojalaneTrooja hobune populaarset Amazon teenust kui käsuta-ja-kontrolli kanalina ning levitas tarkvara uuendusi ja kahjulikke instruktsiooni arvutitele, mis olid nakatatud pahavaraga.<ref>{{cite web|last=Goodin |first=Dan |url=http://www.theregister.co.uk/2011/05/14/playstation_network_attack_from_amazon/ |title=PlayStation Network hack launched from Amazon EC2 |publisher=The Register |date=2011-05-14 |accessdate=2012-05-18}}</ref>
==Vaata ka==
| 