Elvis Presley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
26. rida:
'''Elvis Aaron Presley''' (sünninimega '''Elvis Aron Presley'''; [[8. jaanuar]] [[1935]] [[Tupelo]], [[Mississippi osariik]] – [[16. august]] [[1977]] [[Memphis (Tennessee)|Memphis]], [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] laulja, šõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud '''''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> kuningaks''' ('''The King of Rock 'n' Roll''', '''The King'''). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime '''Elvis'''. 1950-ndatel olid ta hüüdnimed '''Hillbilly Cat''', '''Boppin' Hillbilly''' ja '''Memphis Flash''' ning ajakirjanduselt natuke halvustav '''Elvis the Pelvis'''.
 
Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta omapärast surmalesurma järgnenud aastate jooksul muutunudsaanud veelgi legendaarsemaks.
 
Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest püsivad löömatuna tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi.
52. rida:
Sealt sai alguse järgnev singlitejada ja esinemised siin-seal. 1955. aastal sai Elvis Presley mänedžeriks kurikuulus [[Kolonel Tom Parker|"kolonel" Tom Parker]], kes on tuntud ahne sulina, kes raha nimel igasugusteks trikkideks valmis. Järgnesid teleesinemised: "[[The Dorthy Brothers' Show]]", "[[The Milton Berle Show]]", "[[The Steve Allen Show]]" ja "[[The Ed Sullivan Show]]". Sealt said alguse ka küsimused Elvise esinemiste eetilisuse kohta. Vanema põlvkonna hulgas tõusis suur kisa, et Elvis on seksistlik ja hävitab inimestes moraalitunnet jne. Noorem põlvkond kisas samuti, aga erutusest Elvist nähes.
 
Kuna Elvis oli sügavalt sisse võetud [[gospelmuusika]]st, siis alates 1956. aastast hakkas tema taustalauljateks gospelvokaalansambel [[The Jordanaires]], millega kestis koostöö kuni 1960. aastate lõpuni.
 
[[Pilt:Elvis_Presley_promoting_Jailhouse_Rock.jpg|thumb|"Jailhouse Rock" (1957)]]
64. rida:
1960. aastal naasis Elvis sõjaväest. "Kolonel" oli vahepeal Presley kuulsuse ühendriikides üleval hoidnud, nii et vastuvõtt kodumaale oli soe. Kohe ootas ees [[Frank Sinatra|Sinatra]] [[The Frank Sinatra Timex Show: Welcome Home, Elvis|Timex Show "Welcome Home, Elvis"]]. Sellele järgnes hulk mängufilme, neist esimene "[[G.I. Blues]]". Kunstilises mõttes ei olnud need filmid midagi väärt ja Elvis teadis ka ise seda ega sallinud neid samuti. Pärast sõjaväge oli tal vaid mõni üksik ''live''-esinemine 1961. aasta jooksul ja edaspidi tulid ainult filmid – kõik ühelaadsed muusikal-komöödiad, kus palju naisi ja autodega kihutamist. Elvis tegi neid filme aga vaid kahel põhjusel: need tõid raha sisse ja elu [[Hollywood]]is oli lõbus. Koos meestega, kes Elvist ümbritsesid ja keda ajakirjandus [[Memphis Mafia]]ks hakkas kutsuma, peeti maha üks suur eluaegne pidu, aeti filmiväntajatel närve mustaks ja nauditi maksimaalselt kõike, mida maine elu pakkuda võib. Selline elustiil nõudis aga palju erguteid, et teistega järge jõuaks pidada, ja unerohtu, et õigel hetkel magama suudaks jääda. See kõik oli aga raske Saksamaalt järgi tulnud ja Gracelandi elama asunud Priscillale, kellega Elvis nüüd "ametlikult käis". Eriti häirivad olid arvukad naised, kellega Elvis ja "maffia" nii võtteplatsil kui erapidudel läbi käis. Sellegipoolest viis Priscilla kannatusterada lõpuks abieluni Elvisega. Ega Elvis endas nii kindel ei olnudki, aga tänu "koloneli" ja isa Vernoni tungival soovil ja Vernoni antud lubadusele Priscilla isale ning kuna ka armastust jätkus, siis tegi ta selle siiski teoks 1967. aasta 1. mail. Täpselt päevapealt üheksa kuu pärast, 1968. aastal 1. veebruaril, sündis neil tütar [[Lisa Marie Presley|Lisa Marie]].
 
Selleks ajaks oli filmide menu tunduvalt kahanemas ja ka Elvis ise oli neist surmani tüdinenud. Ta oleks tahtnud osa võtta mõnest asjalikumast linateosest, kuid "kolonelil" oli oma visioon, kus Elvis peab mängima ja millisena välja paistma. Elvis tahtis elavale publikule laulda ja ka "kolonel" oli nõus, et muutused oleksid teretulnud, sest filmid ei toonud enam nii metsikult sisse. Nii "kolonel" otsustaski, et teevad 1968. aasta [[jõulud]]eks telešõu, kus Elvis laulab mõned jõululaulud. Siiski läks väheke teisiti ja Elvis ei laulnud mitte mõned jõululaulud, vaid sellest sai viimasepealviimase peal ''rock''-šõu! Elvis oli riietatud [[Bill Belew]] disainitud musta nahkkostüümi ja esines väikesele valitud publikule, kes ümber väikese neljanurkse lava istusid. Toimusid kaks šõud, kus Elvis koos mõne sõbra-muusikuga laval toolidel istusid, ja kaks šõud, kus Elvis üksinda püstijalu oma tuntumaid hitte uues kuues esitas, ja lisaks teised kokku monteeritud filmilõigud. Telešõu lõppes klipiga, kus Elvis seisis valges kostüümis mustas ruumis, mille taustal punastest tulukestest "ELVIS" maalitud, ning laulis laulu "If I Can Dream", mis oli koostatud just selle telešõu tarvis ja kuigi pole Elvise enda kirjutatud, olevat kirjutatud see spetsiaalselt Elvise maailmavaadete põhjal. Šõu kandis nimetust "Elvis", mis on tänapäeval tuntud pealkirja "[['68 Comeback Special]]" all. Igal juhul ei olnud ühelgi kriitikul midagi paha selle kohta öelda. Võis julgelt väita, et "Elvis on tagasi".
 
===Pärast ''comeback''<nowiki>'i</nowiki> (1968–1977)===
100. rida:
Sõjaväes hakkas ta kasutama unerohtu ja erguteid, et õigel ajal magama jääda ja õigel ajal üles ärgata ning seda meetodit kasutas ta oma elu lõpuni: unerohu abil magama, ergutitega üles. Sama süsteemi olid sunnitud kasutama ka Memphis Maffia liikmed, et üksteisega sammu jõuaks pidada. Unerohuta Elvis magama ei suutnud kuidagi jääda. See oli [[kliiniline unetus]]. Ka [[luupainaja]]d vaevasid teda.
 
Kuuekümnendate1960. aastate lõpus sai tema isiklikuks arstiks [[dr Nick]] (dr George Constantine Nichopoulos) ja jäi selleks kuni Elvise surmani 1977. aastal. Dr Nick on kurikuulus seeläbi, et ta nii Elvisele kui pärast Elvist ka Jerry Lee Lewisele ja veel kaheteistkümnele12 patsiendile on liiga kergekäeliselt arstirohtusidravimeid välja kirjutanud. Teda on sellepärast isegi Elvise surmas süüdistatud ning selle eest ka karistada saanud (sh arstilitsents ära võetud). Tegelikkuses nõudis aga Elvis ise, et need rohud talle välja kirjutataks, ja kui dr Nick seda ei teinud, siis leidis Elvis mõne teise arsti, kes seda teeks. Igal juhul pidi Elvis need rohud kätte saama ja seda legaalselt, sest tal oli väärarusaam, et kui arst on need välja kirjutanud, siis teevad need ainult head. Illegaalseid medikamente ta ei sallinud. Teine saatuslik väärarusaam oli tal selline, et mida rohkem, seda suurem mõju, seda kasulikum, järelikult parem.
 
Rohkesti medikamente, kaasasündinud terviserikked ja elustiil (sealhulgas tema ebatervislikud toitumisharjumused) moodustasid mitmete tõsiste haiguste ahela: väändunud ja suurenenud käärsoole tõttu olid tal tõsised probleemid [[kõhukinnisus]]ega, südamega seoses [[hüpertoonia]] ehk kõrgvererõhutõbi (vahetult pärast šõud [[vererõhk]] 180...200), tappev [[aneemia]] (keha ei metaboliseerinud B-kompleksi vitamiine, oletatud on ka [[leukeemia]]t) ja [[vedeliku retentsioon]]i (mistõttu keha aeg-ajalt üles tursus ja paksu inimese mulje jättis). Ka põhjustasid meeletut piina [[glaukoom]] (teine aste; avastatud 1971. aasta märtsis) ja [[diabeet]]. Ka [[maks]]aga oli tal probleeme, arvatud on isegi [[maksavähk]]i. Samuti uskus Elvis ise (tema sõnul olevat ka üks arstidest seda diagnoosinud), et tal oli [[luuvähk]], kuid tõenäoliselt nad selles eksisid.
109. rida:
 
==Karate==
[[Karate]] on olnud Elvise üks suurimaid kirgesid läbi aastate. Karate mõju võib leida Elvise 1960-ndate aastate filminäitlejakarjäärist, eriti aga on sel tähtis koht 1970-ndate. aastate Elvis Presley Show'del. Elvise eestvedamisel alustasid treeninguid ka mitmed ta lähikondlased, Memphis Maffia ja isegi bändiliikmed. Tol ajal oli Elvis üks vähestest mitte Aasia päritolu mustadest vöödest karates. Ta toetas alati igal võimalikul moel karate edendamist, sh rahaliselt. Karated ja selle olemust tutvustas ta tihti oma šõudel pidades loenguid ja demonstreerides [[kata (karate)|kata]]sid. 1970-ndatel avas ta oma karatekooli, mis hakkas kandma nimetust [[Tennessee Karate Instituut]].
 
Treeningutega alustas Elvis sõjaväes 1959. aastal viibides Saksamaal. Tema esimeseks treeneriks oli [[Jürgen Seydal]] (karatestiil [[Shotokan]]), kellele järgnes jaapani Shotokani sensei [[Tetugio Murakami]]. Oma esimese musta vöö pälvis ta aga [[Chito Ryu]] treeneri [[Hank Slemansky]] käe all 1960. aastal, mil Elvis naasis USA'sse. Musta vöö teise astme (2. dan) pälvis ta 1963. aastal, kolmanda astme (3. dan) jättis vahele ja neljanda (4. dan) millalgi 1960-ndatel. aastatel.
 
1970. aastal alustas ta [[Pasaryu]] treeninguid treeneri [[Kang Rhee]] all ning 1971. aastal pälvis viienda musta vöö (5. dan) ja 1973. aastal kuuenda (6. dan). Elvise karate loomanimetuseks sai Tiiger (algselt Panter, aga see muudeti ära poliitilistel põhjustel).
119. rida:
1974. aastal oli Elvisel kindel plaan kokku panna film, mis tutvustaks karated ja seletaks lahti karate tõelise olemuse. Film pidi hakkama kandma pealkirja "[[New Gladiators]]", kuid vaatamata Elvise suurele huvile jäi projekt mitmetel põhjustel pooleli ja film valmimata.
 
1975. aastal, mil Elvise tervis märgatavalt halvenes, jäid karatetreeningud pooleli, kuigi ta huvi polnud kuhugi kadunud. Taas jätkas ta sellega vahetult enne oma surma.
 
==Kitarrid==