'''Dominikaani Vabariik''' on [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] riik [[Kariibi meri|Kariibi meres]] asuva [[Haiti saar]]e lääneosas, mis läänest piirneb [[Haiti]]ga.
Suure osa [[20. sajand]]ist oli Dominikaani Vabariik [[diktaator]]ite [[Rafael Leónidas Trujillo]] ja hiljem [[Joaquín Balaguer]]i võimu all. [[1978]]. aastast on demokraatia jalule seatud.
==Riik==
50. rida:
Dominikaani Vabariigi majandus on suures sõltuvuses turismist.
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on majandusraskuste tõttu paljud [[dominikaanlased]] emigreerinudemigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. [[New York|New Yorgi]] linnaosas [[Washington Heights]]is on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse ''Quisqueya Heights''. Arvatakse, et [[Haiti saar]]e põliselanikud [[aravakid]] kutsusid saare idaosa ''Quisqueya'', kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid [[latiinod]]e rühmi [[USA]]-s.
==Ajalugu==
Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]], [[Haiti]] ja jälle [[Hispaania]] ning [[USA]] võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.
[[20. sajand]]il on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas [[Rafael Leónidas Trujillo]] diktatuuri ([[1930]]–[[1961]]). [[1963]]. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president [[Juan Bosch]]. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. [[1965]]. tungisid sisse USA väed. Algas [[Joaquín Balaguer]]i diktatuur ([[1966]]–[[1978]]).
