Vikipeedia

Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida:
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatuteasendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimisekstoimimiseks.
 
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on arenenud aja jooksul arenenud ning tänasel päevaltänapäeval on vitamiine raske üheselt ningja ammendavalt defineerida.
 
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e (sealhulgas fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]],
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
38. rida:
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
 
===[[David A. Bender(õppejõud)|D.A. Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
 
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
===[[Mihkel Zilmer|M. Zilmeri]] ''et al'' definitsioon ([[2010]])===
 
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (138), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
48. rida:
===Termin biokeemia kaudu===
 
Enamik vitamiine ja nende [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e on ka:[[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]] <ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, [[kofaktor]]id<ref>http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>, ([[koensüümid]]e<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" /><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" />, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]],[[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
64. rida:
*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 450004000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[putukad|putukatele]]- enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad)<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavad erinevaid vitamiini rühmadessevitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: tänapäeval loetakse, et valdavas enamikus,enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
74. rida:
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1895]] – [[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup>C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, milledemille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''neutraliseerivat faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*Aastail [[1906]] – [[1912]] aastail uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näitnt [[piim]]as) lisa toidufaktoridlisatoidufaktorid ( ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), milledemille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i poolt juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid''- [[rasvlahustuv A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1909]] – [[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid, McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktor ''A''ks ja vesilahustuvaks faktor ''B''ks.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]] – [[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, milledemille puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist)(katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ningja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalselekristalse ainele,ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks'' ( ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
'''Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
 
{| class="wikitable"
116. rida:
| [[1913]] || Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ || [[Thomas Burr Osborne (biokeemik)|Thomas Burr Osborne]], [[Lafayette Benedict Mendel]], [[Elmer Verner McCollum]], [[Marguerite Davis]] || Kahte tüüpi lisafaktorid
|-
| [[1919]] – [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''
132. rida:
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine<ref>Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref>
|-
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1931]] || [[H-vitamiin]] || [[Paul György]] || [[Naha faktor]]i kirjeldamine, hiljem [[H-vitamiin|biotiin]]
138. rida:
| [[1933]] || [[L-vitamiin]] (sh [[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]] ja [[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]) || [[Warō Nakahara]] ''et al'' || [[Imetamisfaktor]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1933]] || [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub> vitamiini]] ehk [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] avastamine ja eraldamine || [[Roger John Williams]] || [[Pantoteenhape|pantoteenhappe]] kui [[kasvufaktor]]i avastamine ja eraldamine (biotest: ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'')
|-
| [[1934]] || [[Pernitsioosne aneemia]] || [[George Hoyt Whipple]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
159. rida:
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]i uurimisel"
|-
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga" seonduvalt<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
171. rida:
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false ''Biology of Termites''] Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
571. rida:
|[[nikotiinhape]]
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
654. rida:
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]], peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potensikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja Dr. [[H.C.Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kellede vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4 nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 gr/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
666. rida:
 
Paljud üheaegselt kasutusel olevad ühikud põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiini standardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17. – [[20. juuni]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref>''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270-277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
== Vastunäidustused ==
704. rida:
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON ''
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> ([[1978]])
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*Friedrich, W., ''Vitamins.'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
713. rida:
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)] (pdf)
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. ''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
724. rida:
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid"