Beringi meri: erinevus redaktsioonide vahel

'''Beringi meri''' on [[ääremeri]], mis asub [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosas. See meri on ühenduses [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerega]] [[Beringi väin]]a kaudu. Läänest piirab Beringi merd [[Kamtšatka poolsaar]], loodest [[Tšuktši poolsaar]], kirdest [[Alaska]], lõunast [[Aleuudid|Aleuutide saarestik]], mis koosneb umbes 150 saarest, millest enamusenamik on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Suurimad lahed on [[Anadõri laht|Anadõri]] ja [[Bristoli laht|Bristoli]].

== NimetusNimi ja avastuse ajalugu ==

Beringi meri on oma nime saanud meresõitja [[Vitus Bering]]i järgi ([[1681]]–[[1741]]). Ta oli [[Taani]]s sündinud, kuid vene päritolu [[meresõitja]], kommodoor. Teenis aastast [[1703]] Vene laevastikus. [[1725]]. aastal juhtis ta [[Peeter I]] ülesaadel esimest Kamtšatka-ekspeditsiooni, purjetas laeval „Svjatoi Gavriil“ [[1728]] läbi [[Aasia]] ja [[Ameerika]] vahelise väina, mis sai [[1778]] tema nime. Juhatas suurt põhjaekspeditsiooni ning jõudis laeval „Svjatoi"Svjatoi Pjotr“Pjotr" [[Alaska]] rannikuni, tagasiteel avastas Aleuutide saari ningja [[Beringi saar]]e, kus ta talvitudes suri [[skorbuut]]i (C-vitamiini puudumisestpuudusest tingitud haigus). Seikluslike ja ohtuderohkete retkedega tundmatutes vetes avardati Peeter Suure impeeriumitimpeeriumi Siberist kuni Põhja-Ameerikani, pandi alus sealse geograafia uurimisele ning avati Vaikse ookeani loodeosas uus, [[Euroopa]] kaubanduse ja asustuse ajastu.

== VeesoolsusVee soolsus ==

Soolsus jääb seal 30–33‰ vahele, mis on umbes 2‰ madalam maailmamere keskmisest soolsusest, milleks on 35‰. Soolsus on küllaltki keskmine. Vaikse ookeaniga on ühendus on hea. Suubuvad jõed on [[Kuskokwin]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Anadõri jõgi|Anadõr]].

Beringi merel on valdavalt külm kliima – tasee on osa [[Arktika]]st. VeepinnakihilVee jäävadpinnakihis temperatuuridjääb temperatuur suvel 5–10 kraadi vahemikkuvahele. Suurema osa aastast on vesi Beringi meres ajujääs (välja arvatud äärmine lõunapoolne osa). Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud.

Beringi merd ümbritseb läänest Kamtšatka poolsaar, mille ääres kulgeb põhjapooltpõhja poolt [[Korjaki mägismaa]] ja lõunapooltlõuna poolt [[Kesk-Kamtšatka mäestik]]. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik. Ning, idast Alaska.

Beringi merd ümbritseb läänest [[Venemaa]] ja idast [[USA]], nende kahe riigi vahel onongi Beringi meri ära jaotatud. TähtsaimadTähtsamad sadamad seal on [[Providenija]] (Venemaa) ja [[Nome]] (USA).

Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, [[Jaapan]]is, [[Lõuna-Korea]]s, [[Tai]]s, [[Poola]]s ja paljudes teistemuudes riikideriikides inimesed tarbivadtarbitakse just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale Beringi mee kala, krabide ja muude Beringi mere asukate Beringi mere ümber asetsevad riigidmereasukate populatsiooni vähenemistvähenemise mõjutab seda veelpiirkonda ka globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordidtemperatuurirekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest sündmustestilmanähtustest, midamis pole seal ennekunagi varem aset leidnud – äiksetormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal oli vee temperatuuri muutustest tingituna suur osa Beringi merest oli kaetud vetikatega (vetikate õitsemine).