Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[Pilt:Tallinna raekoja kell.jpg|pisi|Tallinna raekoja kell]]

Ajaloolise Tallinna kuldaeg jääb 15. sajandi keskpaiga ja 16. sajandi alguse vahelisse perioodi<ref>[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?id=11637], www.tallinnhistoricalhotels.com, vaadatud 8. juuli 2013</ref>. Hansaaegade majanduslik jõukus lubas luua suurepäraseid arhitektuuri- ja kunstiväärtusi. [[1530]]. aastast hakkas raekoja kohal keerlema tuulelipp Vana Toomas. 16. sajandi lõpul valmistas tuntud valajate perest pärit [[Heinrich Hartmann]] raekojale kella. [[17. sajand]]il pandi raekojale uus [[tornikiiver]], selle töö tegi ehitusmeister [[Greiger Graff]]<ref name="Masso 80"/><ref name="Rannu 35"/>. Arvatavasti [[1627]]–[[1629|29]] pandi senise gooti teravkiivri asemele hilisrenessanss-stiilis praegune kiiver. “Ühe märgiga telliskivide järgi võib otsustada, et mitmed fassaaditööd, tornikonsooli ja viilu parandamine, uute dekoratiivsete veesülitite paigaldamine ja siseehitustööd toimusid kõik umbes ühel ajal või vähemalt järjest,” rääkis Teddy Böckler. “Nähtavasti 1630. ja 1650. aasta vahel ehitati ka suurde saali piilarite vahele vaheseinad ja konsoolide kõrgusele vahelagi. Nende väikeste kambrite kütmiseks oligi vaja ehitada ahjud ja korstnajalad."<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref> Vanasti polnud majadel maapinnani ulatuvaid vihmaveerenne. Nende asemel kaunistasid katuseräästaid enamasti lohepeakujulised kivist või rauast veesülitid, mille ülesandeks oli vesi majaseinast eemale juhtida<ref name="lemill.net"/>. Üheaegselt torni lõpetamisega sepistas vasksepp [[Daniel Pöppel]] raekojale lohepeadest vaskplekist veesülitid<ref name="Masso 80"/><ref name="Rannu 35"/>. Praegu on need raekojas ilu pärast.