Vaira Vīķe-Freiberga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 37 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
[[Image:Vaira Vike-Freiberga-13062007.jpg|thumb|200px|<center>Vaira Vīķe-Freiberga 2007</center>]]
'''Vaira Vīķe-Freiberga''' [v'aira v'iitje-fr'eiberga] (sündissündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1937]] [[Riia]]s) oli [[Läti]] [[Läti president|president]] aastatel [[1999]]–[[2007]]. Ta oli esimene naine selles ametis.
== Biograafia ==
 
Vaira Vīķe-Freiberga vanemad olid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[pagulane|pagulased]]. Nad lahkusid Lätist [[1945]]. aastal ningja elasid mitmetesmitmes riikidesriigis: [[Maroko]]s, [[Saksamaa]]l, [[Kanada]]s.
 
Vaira õppis [[Toronto Ülikool]]is ja [[McGilli Ülikool]]is, kus omandas ka [[doktorikraad]]i [[psühholoogia]]s. Aastatel 1965-19981965–1998 oli Vaira [[Montreali Ülikool]]i psühholoogiaprofessor. Töö kõrvalt osales ta aktiivselt Kanada Läti kogukonna tegevuses, pühendudes peamiselt läti [[folkloor]]ile.
 
[[1998]]. aastal naasis Vaira Lätisse ningja asus juhtima [[Läti Instituut]]i, mille ülesanne on tutvustada Lätit välismaal. 1999. aasta juunis valiti ta riigi presidendiks. Vīķe-Freiberga ei kuulunud algselt küll presidendikandidaatide hulka, kuid pärast seda kui [[Saeima]] ei suutnud esimeses voorus presidenti valida, seati kompromisskandidaadina üles Freiberga.
 
Oma kaheKahe ametiaja jooksul saavutas Vaira Vīķe-Freiberga lätlaste hulgas suure poolehoiu. Ta ei teinud otsest koostööd ühegi parlamendi[[erakond|erakonnaga]].
 
Freiberga välispoliitiline aktiivsus aitas kaasa sellele, et 2004. aastal võeti Läti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. Freiberga toetas [[USA]]-d tulielttuliselt [[Iraak|Iraagi]]-küsimustes. [[Venemaa]]d kutsus ta korduvalt üles [[Balti riikide okupatsioon]]i tunnistama.
 
Venemaal on Freibergat kujutatud natside toetaja ja venelaste ahistajana. Sellest hoolimata osales ta [[2005]]. aasta mais Balti riikide presidentidest ainsana [[Moskva]]s Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva pidustustel ja kuulutas avalikult Balti riikide mittenõusolekut Venemaa ajalookäsitlusega.