Uus-Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

[[Acadia]] ja [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Kanada]] olid tol ajal asustatud [[Põhja-Ameerika põlisrahvad|Põhja-Ameerika põlisrahvaste]] hulka kuuluvate [[algonkinid|algonkinitega]] (rändrahvas) ja [[irokeesid|irokeesidega]] (paikne rahvas). Need maad olid täis kasutamata ja väärtuslikke loodusrikkusi, mis meelitasid kogu Euroopat. 1580-ndateks. aastateks olid loodud Prantsuse kaubakompaniid ja prahitud laevad karusnahkade veoks. Paljust, mis sel ajal kohalike ja eurooplaste vahel juhtus, pole teada ajalooliste ürikute puudumise tõttu.<ref name=Roger/>

Varajased katsed luua püsiasustust ebaõnnestusid. Aastal 1598 loodi kaubapunkt [[Sable Island|île de Sable]]'il, Acadia rannikul, kuid seda ei saatnud edu. Aastal 1600 loodi kaubapunkt [[Tadoussac]]is, kuid vaid viis asunikku elasid talve üle.<ref name=Roger/> Aastal 1604 loodi asula [[Saint Croix Island (Maine)|Saint Croix saarel]] François lahes ([[Fundy laht]]), mis aastal 1605 viidi üle [[Habitation at Port-Royal|Port-Royal]]i.<ref name=Roger/> See hüljati aastal 1607, taasasustati aastal 1610 ja hävitati aastal 1613, pärast midamisjärel suundusid asunikud lähiümbrusse, luues asundusi, mis kõik kokku said tuntuks kui [[Acadia]], ja selle asunikud kui [[akaadialased]].<ref name=Roger/>

Aastal 1608 asutasid [[Pierre Dugua de Mons]] ja [[Samuel de Champlain]] [[Henri IV]]-nda rahalisel toel 28 mehega [[Québec (linn)|Québec]]i linna, teise püsiva Prantsuse asunduse [[Kanada, Uus-Prantsusmaa|Kanada]] koloonias.<ref name="Grenon"/><ref name="Liebel"/><ref name="Binot"/> Koloniseerimine oli aeglane ja raske. Paljud asunikud surid karmi ilma ja haiguste tõttu varakult. Aastal 1630 oli siin vaid 103 kolonisti, kuid aastaks 1640 jõudis rahvaarv 355-ni.<ref name="Statcan"/>

Esimese mõnekümne aasta jooksul oli koloonia prantsuse populatsiooni suuruseks vaid paarsada inimest, samas kui [[Inglise koloniaalimpeerium|Inglise kolooniad]] lõunas olid märksa suuremad ja rikkamad. [[Louis XIII]]-nda nõunik [[Kardinal Richelieu]] soovis teha Uus-Prantsusmaa sama tähtsaks kui Inglise kolooniad. Aastal 1627 asutas Richelieu Uus-Prantsusmaale investeerimiseks [[Uus-Prantsusmaa kompanii]], lubades maatükke sadadele uutele asunikele ja lubades muuta Kanada tähtsaks [[Merkantilism|kaubandus]]- ja [[põllumajandus]]kolooniaks.<ref name="Knecht 1991 165"/>

Katoliku kirik ja misjonärid, nagu [[frantsiskaanid]] ja [[jesuiidid]], seadsid ennast asumaal kindlalt sisse. Richelieu kehtestas ka [[Uus-Prantsusmaa senjöörisüsteem|senjöörisüsteem]]i, pool-[[Feodalism|feodaalse]] talupidamise süsteemi, mis jäi Saint Lawrence'i orule iseloomulikuks kuni 19. sajandini. Kuigi Richelieu jõupingutustest polnud eriti kasu Prantsuse kohaloleku suurendamiseks Uus-Prantsusmaal, sillutasid need teed hilisemate jõupingutuste edule.<ref name="Knecht 1991 165"/>

[[Transport|Transpordi]] taristu Uus-Prantsusmaal oli peaaegu olematu, väheste teede ja kanalitega. Kanalid olid sõltuvalt aasta-ajastaastaajast kuni 3 miili pikad ja paadid olid kitsad ja lihtsad. Seega oli peamiseks liikumisviisiks kanuutransport

Talon püüdis reformida senjöörisüsteemi, sundides senjööre tegelikult oma maal resideeruma ja piirates [[benefiits]]i (maavalduse) suurust, püüdes teha uutele asunikele rohkem maad kättesaadavaks. Need kavad ei kandnud lõpuks vilja. Saabus väga vähe asunikke ja karusnahakaubandus jäi kõige tähtsamaks tegevusalaks vaatamata Taloni poolt loodud erinevatele tööstustele.

Selleks, etEt kolooniat tugevdada ja teha sellest [[Prantsuse koloniaalimpeerium]]i keskus, otsustas [[Louis XIV]] Uus-Prantsusmaale lähetada rohkem kui 700 üksikut naist vanuses 15 kuni 3015–30 (tuntud kui [[kuninga tütred]] (''les filles du roi'')). Samal ajal soositi abielusid põliselanikega ja Uus-Prantsusmaale saadeti ka lepinguteenijaid ehk võlaorje (''engagés''). "Kuninga tütred" leidsid omaleendale suures osas meessoolise asunikkonna hulgast kiiresti abikaasad, samuti ka uue elu. Nad tulid enamasti vaestest perekondadest Pariisi piirkonnast, Normandiast ja Prantsusmaa kesklääne piirkondadest. Nende seas oli käputäis endisi prostituute, kuid on teada vaid üks, kes praktiseeris seda elukutset Kanadas.<ref name= "GregoireCoombs"/> Heas toitumuses ja kõrge sündimusega talunaistena mängisid nad suurt rolli pereelu sisseseadmisel koloonias ja tegid võimalikuks kiire demograafilise kasvu. Neil oli umbes 30% rohkem lapsi kui võrreldavatel naistel Prantsusmaal. Yves Landry järgi oli "kanadalastel tolle aja kohta suurepärane dieet. Seda tänu liha, kala ja puhta vee loomuldasele küllusele; headele toidusäilitustingimustele talvel; ja piisavalt suure viljavaru olemasolule enamikul aastatest."<ref name="YvesLandry"/>

Karusnahkade loomulik üliküllus oli möödas ja kaubandus ei suutnud enam vastata turu nõudlusele. See viis lõpuks 25%-se müügimaksu tühistamiseni, mis oli varem aidanud korvata Uus-Prantsusmaa poolt tekitatud halduskulusid. Lisaks suurendas kokkukuivav pakkumine kauplemist mustal turul. Üha suurem hulk pärismaalasi ja karusnahakaupmehi hakkas [[Montréal]]i ja Uus-Prantsusmaad üldse vältima; paljud hakkasid kauplema kas [[Suurbritannia|Briti]] või [[Holland]]i kaupmeestega lõunas.<ref name = "illegalfurtrade"/>

Kuigi selles Uus-Prantsusmaa osas ei toimunud eriti mingit koloniseerimist, ehitati siia kuberner [[Louis de Buade de Frontenac]]i korraldusel palju strateegilisi kindlusi. Forte ehitati ka Uus-Prantsusmaa vanemates osades, mis polnud veel asustatud. Paljud neist kindlustest mehitati merevägedega (''[[Troupes de la Marine]]''), mis olid ainsad regulaarväed Uus-Prantsusmaal aastail 1682 kuni 17551682–1755.

Pärast Utrechti rahu hakkas Uus-Prantsusmaa õitsema. Tööstused, nagu kalapüük ja põlluharimine, mis olid Taloni ajal nurjunud, hakkasid edenema. Montréali ja Québeci vahele ehitati kaubanduse edendamiseks "Kuninga maantee" (''[[Chemin du Roy]]''). Laevaehitus edenes samuti, ehitati uusi sadamaid ja uuendati vanu. Kolonistide arv kasvas jõudsalt ja aastaks 1720 muutus Kanada iseseisvaks kolooniaks, mille rahvaarvuks oli 24 594. Kirik, millele nüüd kuulus küll vähem võimu, kontrollis haridust ja sotsiaalhoolekannet. Neid rahuaastaid nimetataksenimetavad prantsuse kanadalaste pooltkanadaled sageli Uus-Prantsusmaa "kuldajastuks".

Vahepeal jätkasid prantslased läänepoolsete maade avastamist ja põlisrahvastega kaubandusliitude laiendamist põlisrahvastega. 1753. aastal ehitati [[Fort de la Corne]] [[Louis de La Corne]]'i poolt Lõuna- ja Põhja-Saskatchewani jõgede liitumiskohast idas, kus praegu on Kanada provints [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]]. See oli Põhja-Ameerika läänepoolseim Prantsuse impeeriumi eelpost enne selle langemist.

Aastal 1758 vallutasid Briti väed taas [[Louisbourgi piiramine (1758)|Louisbourg]]i, mis võimaldas neil sulgeda pääsu Saint Lawrence'i jõele. See otsustas sõja tulemuse. Aastal 1759 piirasid britid Québeci merelt ningja kindral [[James Wolfe]]'i juhitud armee alistas septembris [[Abrahami lagendiku lahing]]us kindral [[Louis-Joseph de Montcalm]]i juhitud prantslased [[Abrahami lagendiku lahing]]us. Québeci garnison alistus 18. septembril ja järgmisel aastal, pärast edukat rünnakut [[Montréal]]ile, mis oli keeldunud tunnistamast Kanada langemist, oli Uus-Prantsusmaa täielikult brittide poolt vallutatud. Viimane Uus-Prantsusmaa kindralkuberner [[Pierre de Rigaud de Vaudreuil]] alistus Briti kindralmajor [[Jeffrey Amherst]]ile 8. septembril 1760. Prantsusmaa loovutas ametlikult Kanada brittidele [[Pariisi rahu (1763)|Pariisi rahu]]ga, mis sõlmiti 10. veebruaril 1763.<ref name="JuniusRodriguez"/>

Kaksteist aastat pärast prantslaste alistamist brittide poolt puhkes [[Ameerika iseseisvussõda]] Suurbritannia [[Kolmteist kolooniat|kolmeteistkümnes koloonias]]. Paljud Québeci mehed võtsid sõjast osa, sealhulgas major [[Clément Gosselin]] ja admiral [[Louis-Philippe de Vaudreuil]]. Pärast brittide alistumist [[Yorktowni piiramine|Yorktown]]is aastal 1781 andis [[Versailles' rahu (1783)|Versailles' rahu]] aastal 1783 kõik endised Briti valdused Uus-Prantsusmaal allpool [[Suur järvistu|Suurt järvistut]] äsjatekkinud [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikide]] omandusse. Prantsuse-Hispaania liiduleping andis Louisiana aastal 1801 Prantsusmaale tagasi, mis võimaldas [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]]'il müüa see aastal 1803 [[Louisiana ost]]uga Ühendriikidele. See tähendas [[Prantsuse koloniaalimpeerium]]i lõppu [[Põhja-Ameerika]]s, väljaarvatudv.a [[Saint-Pierre ja Miquelon]] saared, mida Prantsusmaa kuni tänapäevani kontrollib.

Endise Uus-Prantsusmaa osi, mis jäid Briti võimu alla, hallati aastatel 1791–1841 kui [[Ülem-Kanada]]t ja [[Alam-Kanada]]t ning siis ühendati need [[Kanada provints]]iks (1841–1867), kuni [[1867. aasta põhiseaduslik akt|1867. aasta Briti Põhja-Ameerika akt]] sätestas isevalitsuse (''[[home rule]]'') enamusele Briti Põhja-Ameerikale ja kehtestas prantsusekeelseprantsuskeelse Québeci (endine Alam-Kanada) kui ühe esimestest [[Kanada konföderatsioon|Kanada dominioon]]i provintsidest. Enamus Acadiast määrati

alguses [[Nova Scotia]] koloonia alla, kuid varsti eraldati viimasest [[New Brunswick]], mis siis sisaldas Prints Edwardi saart.

** SenjööriadSenjöörid kuulasid ära väiksemaid kohtuasju.<ref name="champlain2004.org"/>