Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
29. rida:
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Lahingutegevus 1918-1919. aastal Viru ja Pihkva rindel]]
 
Vabadussõja algetapil kasutati [[sõjatanner|sõjatandri]] kohta, vastandina Lõuna-Eestis tegutsenud [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|lõunasuuna väerinde]] vastandina nimetust ''Põhja väerinne'' ja hiljem tolleaegset kirjaviisi ''Viru väerinne''.
 
==Lahingutegevuse ja sõja algus==
36. rida:
15. novembril 1918 saatsid Nõukogude Venemaa [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Jukums Vācietis]] ja SRN liikmed telegrammi [[Jaroslavl]]is asunud [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhatajale [[Dmitri Parski]]le, [[Petrograd]]i [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] komandörile ning telegrammi koopia Moskvasse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehele V. [[Lenin]]ile № ''259/Ш'', milles viidates "kujunenud poliitilisele olukorrale anti korraldus kohe hõivata Pihkva ja Narva".
 
17. novembril 1918 andis [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhataja [[Dmitri Nadjožnõi]] ja [[Revolutsiooniline Sõjanõukogu]] korralduse ''Parempoolse lahingupiirkonna'' [[6. Kütidiviis]]i jõude kasutades hõivata Narva linn, viia eelväeosad joonele [[Auvere raudteejaam|Korffi (Auvere) raudteejaam]] - [[Narva jõgi]].
 
22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid linnas asunud [[Saksa]] väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi.
 
28. novembril 1918 vallutas Punaarmee [[Jaanilinn]]a ja tungis üle Eesti piiri [[Narva]]s.
 
==Narva lahing==