|
'''Purjetamine''' on [[Liikumine|liikumisviis]] tuule jõul, mis on ka [[Harrastuste loend|harrastus]] ja [[Spordialade loend|spordiala]], milleks kasutatakse [[Alus (merendus)|vee-]] ja [[Sõiduk|maismaasõidukeid]], mille '''peamine [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjekas|purjekale]] [[taglas]]e abiga.
Purjetamine on [[veeliiklus]]e üks osa ja osalejad järgivad [[COLREG|rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid]].
Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, milledestmillest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertapaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest- kui-ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu tagalseosasid tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. PealePärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et kasutades tuult, vähendada kauba- ja reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref>[http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_40-1.pdf MEREKEELE NÕUKOJA Koosoleku teokiri nr 40] @vta.ee, skysail – lohepuri</ref>.
== Teooria ==
[[Pilt:Maler der Grabkammer des Menna 013.jpg|pisi|Purjetamine [[Vana-Egiptus]]es jõelaevaga [[Niilus]]el. ]]
Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud [[parv]]i, ühepuu[[lootsik]]uid, [[ruhe]]sid, [[haabjas|haabjaid]], [[kanuu]]sid.
Paatide ehituseks on kasutatud [[puit]]u, [[juur]]i, [[nahk]]a, [[Luu|luid]] ning tänapäeval ka tehismaterjale.
Arvatakse, et [[Austraalia]] asustati inimeste poolt 4200042 kuni000 48000– 48 000
<ref
nimi = Austraalia asustamine
Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.
Vanim purjedega laeva kujutis on leitud [[Kuveit|Kuveidi]] kõrbest ([[As-Sabiyah]]) ja [radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500 kuni 50005500–5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui [[Ubaidi ajajärk|Ubaidi]] leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat [[A-mast (laevandus)|kahe ridvaga masti]] kujutis.<ref>Robert Carter, Antiquity, Volume 80 Number 307 March 2006,[http://oxfordbrookes.academia.edu/documents/0010/3548/Carter_Boats_Antiquity.pdf Boat remains and maritime trade in the Persian Gulf during the sixth and fifth millennia BC]</ref>
== Purjesport ==
| 