Ostankino teletorn: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast pikki arutelusid ja analüüsi otsustati torn rajada rõngasvundamendile ([[diameeter]] 65 m, paksus 3 kuni 43–4,5 m). Vundamendiaugu rajamine algas [[1960]]. Torni ehituse käigus rajati ehitusplatsile betoonitehas, kus pesti [[liiv]], ja [[killustik]] janing segati valmis [[betoon]]. Kasutati parimat [[tsement]]i, mida Moskva -lähedastest [[tsemendivabrik]]utest saada oli. Samas oli ka välilabor betooni kvaliteedi pidevaks kontrolliks.

Ehitus takerdus korduvalt insenertehniliste vaidluste ja lahkarvamuste tõttu. Selle tulemusel tugevdati [[vundament]]i ja alles [[1964]] algas torniosa ehitus (seinapaksusseina paksus allosas 40 cm, ülaosas 35 cm). Torn valmis [[1967]].

27. augustil [[2000]] puhkes tornis kaablite ülekoormuse tagajärjel tulekahju. Hukkus kolm inimest. Moskva ümbrus jäi telepildita ja ka paljud teised piirkonnad jäid ajutiselt levita (säilis ainult [[NTV]] [[levi]]). Torni konstruktsioonid kahjustusid sedavõrd, et kaaluti selle lammutamise vajadustlammutamist. Eriti said tules kannatada torni siseseintele kinnitatud [[eelpingestustross]]id (kokku oli tornis 150 erinevates torni kõrgustes lõppevat, vundamendist algavat eelpingestustrossi, millest torni tipuossa ulatus 60), milledestmillest umbes paarkümmend katkesid,katkes ning oli reaalne torni varisemise oht. Siiski suudeti torn remontida ja säilitada.

25. mail [[2007]] aastal oli tornis taas tulekahju. SeekordPõleng oli ühel vaateplatvormidestvaateplatvormil. See tulekahju suudeti siiski kiiresti kustutada ja suuri kahjustusi tornile ei tekkinud.