Eesti Kolhoosiehitus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
'''Eesti Kolhoosiehitus''' ([[lühend]] '''EKE''') asutati [[kolhoos]]ide initsiatiivil [[1962]] [[majand]]itevaheline ettevõtte: [[Eesti NSV]] ''Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklik Nõukogu''. Nimi muudeti '''EKE'''-ks aastal [[1972]]. Seoses omandireformiga taasriigistati ja erastati EKE süsteemi ettevõtted, eramud ja muud hooned ja käitised.
 
EKE süsteem ehitas [[kolhoos]]ide ja teiste põllumajandusettevõtete tellimusel mitmesuguse otstarbega ehitisi. Koondisse kuulusid rajoonide kolhoosiehituskontorid ([[KEK]]-id), [[ehitusmaterjalitehas]]ed ja muud asutused. Töötajaid oli kogu EKE- süsteemis kuni 20 tuhat. Peakontor oli Tallinnas [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] (endine V. Kingissepa) tn 12.
 
[[EKE Projekt]] loodi EKE ehituskontorite juures tegutsenud projekteerimisgruppide baasil. EKE projekti filiaalid asusid [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Paide]]s.
7. rida:
Kolhoosides loodi maaelamukooperatiivid "EKE külaehituse" programmi raames.
 
[[Johannes Hint]] töötas välja [[ehitusmaterjal]]i, [[silikatsiit|silikatsiidi]], millest hakati EKE süsteemis tegutsevates [[Palivere]]s ja [[Aravete]] tehastes tootma ehitusplokke. Nendest suurplokkidest oli hõlpus kiiresti maju ehitada ja suurem osa EKE ehitatud [[tüüpprojekt]]iga väikemaju ja 2-3korrusega3-korruselisi korrusmaju on ehitatud silikatsiidist. Kuna EKElEKE-l [[limiit]]e ehitamisel ei olnud, siis võis ehitada niipalju, kui soovijaid elamispinnale oli. (Sirp 2008) Peale tüüpprojektide ehitati kolhoosidesse ka eriprojektidega ühiskondlikke hooneid, milledestmillest mitmeidpaljud said arhtektuuripreemiaid ja on kantud ka moodsa arhitektuuri rahvusvahelisse nimekirja DOCOMOMO.
 
== Taasriigistamine ja erastamine ==
15. rida:
[[Omandireform]]i seadus [[1991]]. aastal nägi ette, et varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).
 
[[ENSV Ülemnõukogu]] võttis 4. juunil [[1991]]. aasta 4. juunil vastu [[kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seadus]]e, mis otseselt määras, millise korra järgi [[taasriigistamine]] toimus. Seaduses fikseeriti põhimõte, et pealepärast taasriigistamist on EKE- süsteem, selle vara täieõiguslikudtäieõiguslik peremehedperemees, mis pärast taasriigistamist nende omandusse jääb. Seaduses anti tähtaeg, mille jooksul taasriigistamise etapp tuleb lõpule viia: 9 kuud pärast seaduse jõustumist.
[[8. oktoober]] [[1992]] kinnitati inventeerimise keskkomisjonid taasriigistatavate ningja erastatavate varade kindlaks määramisekskindlaksmääramiseks. EKE süsteemi inventeerimist juhtisid Ehitusministeerium ja Kaubandusministeerium.
1992. aastal kuulusid EKE süsteemi: AS "Eesti Külaehitus", EKE Liit, AS [[Haapsalu KEK]], OÜ [[Harju KEK]], [[Hiiumaa KEK]], [[Jõgeva KEK]], OÜ "Viruehitus", [[Mõigu KEK]], AS [[Paide KEK]], AS [[Põlva KEK]], AS [[Pärnu KEK]], [[Rakvere KEK]], OÜ [[Rapla KEK]], [[Saare KEK]], [[Tartu KEK]], [[Elva KEK]] AS TEK, OÜ [[Viljandi KEK]] ja AS [[Võru KEK]], [[Aravete KETE]], AS Palivere EMT, Teadus-tootmiskoondis "[[Desintegraator]]" ja nende allorganisatsioonid.
 
Eesti Vabariigi Valitsusel oli õigus teha EKE süsteemi organisatsioonidele [[põhivahend]]ite müügil, mahakandmisel ja muude tehingute puhul teha erandeid.
 
PealePärast taasriigistamist erastasid EKE süsteemi aktsiaid peamiselt KEKideKEK-ide juhid. Näiteks "[[Koit Uus]] ostis [[Haapsalu KEK]]i osakutest 75% kokku ja sai suuromanikuks [[Uuemõisa Invest]]is, kellele kuulus viiendik [[EKE Invest]]ist. Samas anti nn keskuse juhtidele võimalus osta kokku 10%. Edasi ostis näiteks [[Jaan Kabin]] aktsiaid kokku ja ka kümnekordse hinnaga." 1992. aastal läks ES Sadolinis 10protsendiline10-protsendiline osalus osaühingu Kilv kätte. Mõne aastaga jäi Kilvas alles kaks osanikku: [[Jaan Kabin]] ja [[Avo Lillemäe]], kes on tänapraegu tuntud kui [[Lemminkäinen Eesti]] juhatuse esimees. 2004. aastal kuulus Kabinile 6 ja Lillemäele 4% ES Sadolini aktsiatest. Kilv aga saadeti likvideerimisele. (Äripäev 2004)
 
== Viited ==