Liivimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutati Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium [[1710]]. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt, ning Liivimaa ja [[Riia]] linn liideti [[4. juuli]]l 1710 Venemaaga. PealePärast Põhjasõda jäi Liivimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus [[Venemaa]]l ja üks kolmest [[Balti kubermangud|Balti kubermangust]]. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal.

PealePärast Rootsi [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintsid]]e ja Liivimaa vallutamist vene vägede poolt alates [[1710]]. aastast taastati Liivimaa kubermangus niinimetatudnn [[Balti erikord]], millega säilitati juba [[Vana-Liivimaa]] ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. SedaTsaaririik üritatiüritas tsaaririigi pooltseda korduvalt muuta, kuid kohaliku aadelkonnaga ei soovitud konflikti kohaliku aadelkonnaga.

[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Liivimaa kubermangu haldusaparaadi juhiks oli Riias asuv [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]], kellele allus [[Liivimaa kubermangu valitsus]], kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, ober[[fiskaal]] ja kaks sekretäri. Kuberneri juures tegutses nõuandva organina [[Liivimaa Maanõunike Kolleegium]]. Maanõunike kolleegiumi tegevus katkestati aastatel 1785.–17961785–1796. [[Katariina II]] poolt, asehalduskorra ajal, kuid taastati [[Paul I]] poolt 1796. aastal.

Postiliiklust korraldas Liivimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Liivimaa rüütelkond]], 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli [[postitee]]d, milledemille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref>Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]</ref>, <ref>Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee</ref>

*[[Miitavi]]–[[Riia]]–[[Peterburi]] ehk "Suur postitee" —– 335 [[verst]]a 17 postijaamaga: [[Kuramaa]] piirilt ← 2 [[verst]]a → [[Olaine]] (Olai) → 20 ← [[Riia]] (Riga) → 11 ← [[Ādaži]] (Neuermühlen) → 15 ← [[Iļķene]] (Hilchensfähr) → 18 ← [[Englārte]] (Engelhardshof) → 20 ← [[Straupe]] (Roop) → 21 ← [[Lenči]] (Lenzenhof) → 18 ← [[Valmiera]] (Wolmar) → 18 ← [[Strenči]] (Stakeln) → 20 ← [[Gulbene]] (Gulben) ← 17 → [[Tõlliste]] (Teilizz) → 22 ← [[Kuigatsi]] (Kuikazz) → 24 ← [[Uderna]] (Uddern) → 25 ← [[Tartu]] (Dorpat) → 23 ← [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (Iggafer) → 23 ← [[Torma]] (Torma) → 25 ← [[Ninasi postijaam]] (Nennal) → 12 ← [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] piir.

*[[Riia]]–[[Pärnu]]–[[Tallinn]] —– mööda "Suurt postiteed" kuni [[Valmiera]]ni, siis 163 versta 7 postijaamaga: [[Valmiera]] (Wolmar) → 23 ← [[Rencēni]] (Ranzen) → 22 ← [[Ruhja]] (Rujen) → 21 ← [[Mõisaküla]] (Moiseküll) → 20 ← [[Kilingi]] (Kurkund) → 22 ← [[Surju]] (Surri) → 17 ← [[Pärnu]] (Pernau) → 25 ← [[Halinga]] (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.

*[[Riia]]–[[Pihkva]] —– mööda "Suurt postiteed" kuni [[Gulbene]]ni, siis 116 versta 5 postijaamaga: [[Gulbene]] (Gulben) → 20 ← [[Hargla|Lipi]] (Lips) → 20 ← [[Mõniste]] (Menzen) → 20 ← [[Sänna]] (Sennen) → 29 ← [[Võru]] (Werro) → 27 ← [[Vastseliina]] (Neuhausen) (piirijaam)

*[[Riia]]–[[Moskva]] —– 114 versta 5 postijaamaga: [[Riia]] (Riga) → 14 ← [[Salaspils]] (Kirchholm) → 21 ← [[Ogre]] (Ogershof) → 23 ← [[Jumprava]] (Jungfernhof) → 16 ← [[Skrīveri]] (Römershof) → 21 ← [[Koknese]] (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja [[Viciebsk]]i (Witebsk) kaudu Moskvasse

XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku- ja koolikorraldus. Algul rajati [[toomkool]]id, kus õpetati traditsiooniliselt 7 vaba kunsti (vanim teadaolev oli [[Pärnu toomkool]] [[1251]]. aastal). Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus hüpe Rootsi ajal: aastal [[1630]] avati [[Tartu gümnaasium]], [[1632]]. aastal [[Tartu Ülikool]].

[[1786]]. a.aastal anti välja Venemaa [[rahvakool]]ide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) [[ülemrahvakool]] ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) [[alamrahvakool]]. Loodi rahvakoolide direktori ametikoht.

5. novembril 1804. aastal kinnitas keiser [[Aleksander I]] esialgsed rahvahariduse eeskirjad. Loodi [[Tartu õpperingkond]] kuraator [[Friedrich Maximilian von Klinger]]i juhtimisel. Määrati kindlaks koolitüübid ja pannakse alus koolide riiklikule järelvalvele ja juhtimisele. Loodi püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id (elementaarkoolid) (eesti õppekeelega), maakonna- ehk [[kreiskool]]id (saksa õppekeelega), [[kubermangugümnaasium]]id (saksa õppekeelega) ja ülikoolid<ref>M. Okas, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr. 3/1934</ref>.

*25 [[elementaarkool]]i (alates 1880. aastatest linnaalgkool): 12 (millest 3 tütarlaste) [[Riia Elementaarkool|Riia]], 1 [[Volmari Elementaarkool|Volmari]], 1 [[Lemsalu Elementaarkool|Lemsalu]], 2 [[Võnnu Elementaarkool|Võnnu]], 1 [[Valga Elementaarkool|Valga]], 2 [[Tartu Elementaarkool|Tartu]], 2 [[Võru Elementaarkool|Võru]], 3 [[Kuressaare Elementaarkool|Kuressaare]] ja 1 [[Sloka Elementaarkool|Sloka]] (''Marktflecken Schlock'', kaasaja [[Jūrmala]]s)<ref>Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, (1826) [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA191,M1 lk. 191–192]</ref>