Aleksander Tassa: erinevus redaktsioonide vahel

* [[1907]]–[[1913]] õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, [[Hermenegildo Anglada Camarasa]] ja [[Kees van Dongen]]i ateljeedes

* Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is Tallinnas ningja taas [[Peterburi]]s, sedapuhku [[Jakob Goldblatti]] kunstikursustel.

[[1908]]. aastal viibides koos [[Konrad Mägi| Konrad Mäega]] Norras, valmisid mitmed maastikud, milledemille ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud<ref name="TKM" />. Neis avaldub täielikult Aleksander Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane [[Arnold Böcklin]], sakslane [[Max Klinger]], prantslane [[Gustav Moreau]]<ref name="TKM" />. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud<ref name="TKM">[http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/ALEKSANDERTASSA/docDesc_pub Eesti Modernism [[TKM]] lehel]</ref>.

Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas Tassa nagu enamik eesti kunstnikke, [[1913]]. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos [[Anton Starkopf]]i ja kirjanik [[Friedebert Tuglas]]ega<ref name="TKM" />. Peatuti [[Ahvenamaa]]l, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest. Uue joonena nende tööde puhul võime märgata ekspressiivse tundetooni süvenemist. Ahvenamaal asus ta kavandama ka Tuglase novellikogu "Õhtu taevas" (1913) kujundust<ref name="TKM" />. Erinevate novellide meeleolu kujutamine ühe maastikupildi kaudu esitleb siin selgelt kunstniku arusaamu loodusmotiivi sügavast tähenduslikkusest.

Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja poola autorite ([[Vassiili Žukovski]], [[Anton Tšehhov]], [[Bolesław Prus]] jt) teoste vahendamisest (1902–1903)<ref name="TKM" />. Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921)<ref name="TKM" />. Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927)<ref name="TKM" />. Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süžeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. PealePärast 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt [[ERM]]-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena<ref name="TKM" />.