Erinevus lehekülje "Protsessor" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 9 baiti ,  6 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Tühistati kasutaja 84.50.236.59 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Doff.)
P (Valikulised grammatikaparandused.)
'''Protsessor''' on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab [[masinkood]]is antud [[Käsk (informaatika)|käske]] ning koosneb vähemalt [[käsuseade|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].
 
Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samaaegseltsamal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.
 
Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it.
* [[Keskprotsessor]] (CPU)
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel ränikiibil.
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- 3Dja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
=== AMD protsessorid ===
 
*AMD alustas protsessoriprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegusel momendilpraegu on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
*AMD’l1995. ilmusidaastal esimesedtulid protsessoridvälja 1995.AMD aastalesimesed nimedegaprotsessorid NX586 ja, Am486 ningja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100MHz100 MHz.
*Nendele järgnes 1996. aastal K5 -seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*1997. aastal ilmusid K6 -protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300MHz300 MHz.
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipaljunii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*2000. aastal loodi AMD K-7 DuronDuroni protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille takistustaktsagedus oli juba 450-550450–550 MHz.
*2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450-550450–550 MHz, AMD Athlon4 950-1400950–1400 MHz, AMD Athlon MP - 1000-16671000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) - 1000-13001000–1300 MhzMHz, AMD Athlon XP - 1333-18001333–1800 MHz.
*2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, takistussagedusegataktsagedusega 1466-22501466–2250 MHz.
*2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor millel oli nime Barton., temamille takistus sagedustaktsagedus oli 1833-21661833–2166 MHz.
 
=== Inteli protsessorid ===
*1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982. aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1985. aastal valmistati esimene 32 -bitine protsessor 368DX. TemaleSellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386 -protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 -protsessori seeria viimane mudel.
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatubulatus juba 450 MHz.
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz’niMHz-ni.
*2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
===Cyrix/IBM protsessorid===
 
* 1993. aastal loodi esimestesimene Cyrix'iCyrixi protsessoriprotsessor - 486DX4, teine seeria Cyrix'ilCyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küünis 233 Mhz'MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 protsessorid, milledemille taktsagedus ulatus kuni 250 MhzMHz.
 
==Vaata ka==
113 627

muudatust