Redaktsioon: 4. juuli 2014, kell 17:51 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust →‎Kaasasündinud väärarendid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuli 2014, kell 18:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Neerude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, ~~millede~~mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit selliselt, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata. ==[[Süstemaatiline anatoomia]]== 122. rida: ====Vitamiinid==== Lisaks mitmetele eeltoodud funktsioonidele on neerud üsna aktiivsed [[ainevahetus]]es -– [[katabolism]] ja [[anabolism]] on sarnased teistes elundites toimuvate ainevahetusprotsessidega. Normaalses inimese neerus on tuvastatud mitmeid [[vitamiinid\|vitamiine]]: [[vitamiin B1\|B1]], [[vitamiin B2\|B2]] ja [[B12-vitamiin]], [[foolhape]], [[nikotiinhape]], [[pantoteenhape]], [[biotiin]], [[C-vitamiin\|C-]], [[A-vitamiin\|A-]] ja [[E-vitamiin]].<ref>Charles Rouiller, Alex F. Muller, [http://books.google.ee/books?id=yPW9vM5q9_QC&pg=PA273&dq=kidney+and+vitamins&hl=et&sa=X&ei=gCiwU6qXK4vy7AbAu4HQAQ&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=kidney%20and%20vitamins&f=false The Kidney Morphology, Biochemistry, Physiology], 4. köide , Academic Press, 1971, lk 274, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> 132. rida: ==Neerude sisesekretoorne funktsioon ja toimed== Arvatakse, et neerud komplekteerivad (toodavad) ja väljastavad kahte [[hormoon]]i: [[kaltsitriool]]i ja [[erütropoetiin]]i.<ref>[http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/KidneyHormones.html#calcitriol Hormones of the Kidney, Skin, and Heart], veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Erütropoetiin on aine, mis reguleerib [[erütrotsüüt]]ide [[erütrotsütopoees]]i. Erütopoetiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka [[meessuguhormoon]] – meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. [[Reniin]] on [[proteolüüs\|proteolüütiline]] [[ensüüm]], mida komplekteerivad paljude [[selgroogsed\|selgroogsete]] loomade neerude [[jukstaglomerulaarrakk\|jukstaglomerulaarrakud]] [[proreniin]]ist. Reniin aktiveerib [[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem]]i ja vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile, ~~nagu~~näiteks [[hüpotensioon]], [[hüpokaleemia]], [[vererõhk\|vererõhu]] langus ning veremahu vähenemine ja β-adrenergiliste retseptorite stimulatsioon jt.<ref>"Südamehaigused", 2010: 23</ref><ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 820:2004.</ref> Neerude eritatud reniin muundab [[maks]]as sünteesitud [[angiotensinogeen]]i [[angiotensiin I]]-ks. [[Kopsud]]est pärit [[angiotensiini konverteeriv ensüüm]] (AKE) katalüüsib angiotensiin I [[angiotensiin II]]-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifliste retseptoritega ja vabaneb [[aldosteroon]] ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka [[hüpotalamus]]es asuvat janu reguleerivat ala. 140. rida: ===Östrogeenide toime=== Arvatakse, et neerude funktsioone mõjutavad ka erinevad [[suguhormoonid]] (nii looduslikud kui ka sünteetilised [[östrogeenid]] ja [[androgeenid]] ja ka hormoonimatkijad) kuna neerudes paiknevatel rakkudel on tuvastatud hulgaliselt östrogeeniretseptoreid. === Neerude vereringe === [[Neerude vereringe]]l on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on [[neeruarter]]il võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema ~~poolt~~ toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. [[Neerude verevoolu mahtkiirus]] (lüh ''TRBF'') on ligikaudu 1 l verd/minutis. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit [[veri\|verd]].{{lisa viide}} [[Neerurge\|Neeruurkes]] ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk [[arteriool]]e nimetatakse [[toomasoon]]teks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. [[Päsmake]]sest väljub teine arteriool ehk [[viimasoon]]. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema [[vererõhk\|vererõhu]]. Nii tooma- kui viimasoontes voolab [[arteriaalne veri]]. 150. rida: Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefro-kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks [[neeruveen]]i. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku nimetatakse imevõrgustikuks. Neerudel on hea verevarustus, et tagada rohke [[esmasuriin]]i teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi – see on umbes ~~300g~~300 g – on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Nimelt voolab mõlemast neerust läbi 1300 ml verd minutis. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Neeru vereringet reguleerib neer ise – seda nimetatakse [[autoregulatsioon]]iks. Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui on inimese vererõhk (80–180 mmHg). Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures. ==Neerude hapnikutarve ja ainevahetus== 178. rida: ====Kaasasündinud väärarendid ja haigused==== [[Ageneesia]], [[Bartteri sündroom]], [[Potteri sündroom]], [[neerutsüst]], [[autosomaalne dominantne polütsüstneer]], neeru düsplaasia, lisaneer, sagarneer, liitneer ja hoburaudneer, [[ektoopneer]], [[hiidneer]], kaasasündinud neerukivitõbi jt. ====Omandatud haigused==== 188. rida: =====Leepra neerude haaratusega===== Leeprahaigete uuringud on tuvastanud, et [[leepra]] kahjustab mitmeid siseelundeid, ~~nagu~~ näiteks neerusid. Osad uuringud on tuvastanud, et neerukolded ja/või leepraravimite toime, võib leeprahaige surma põhjustada.<ref>Geraldo Bezerra da Silva Júnior; Elizabeth De Francesco Daher, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1413-86702006000200007 Renal involvement in leprosy: retrospective analysis of 461 cases in Brazil], Brazilian Journal of Infectious Diseases, Braz J Infect Dis vol.10 no.2 Salvador Apr. 2006, http://dx.doi.org/10.1590/S1413-86702006000200007, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> =====Tuberkuloos neerude haaratusega=====

Neerud: erinevus redaktsioonide vahel