Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel

'''Moskva-Leedu sõda 1487–1494''' (''Piirisõda'') —– sõda ühelühelt poolt [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning sellega personaalunioonis oleva [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] vahel.

15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, pannesmis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15–16. sajandil.

1470-ndatel. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide ([[Karatšejevi vürstiriik|Karatšejevi]], [[Zvenigorodi vürstiriik|Zvenigorodi]], [[Kozelski vürstiriik|Kozelski]], [[Mosalski vürstiriik|Mosalski]], [[Peremõšli vürstiriik|Peremõšli]], [[Novosili vürstiriik|Novosili]], [[Beljovski vürstiriik|Beljovski]], [[Vorotõnski vürstiriik|Vorotõnski]], [[Odojevi vürstiriik|Odojevi]], [[Tarusa vürstiriik|Tarusa]], [[Barjatinski vürstiriik|Barjatinski]], [[Konino vürstiriik|Konino]], [[Meštšovski vürstiriik|Meštšovski]], [[Obolenski vürstiriik|Obolenski]] ja [[Spažki vürstiriik]]) vürstide ([[Tšernigov-Severski]] vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigist) üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusustunnistus). Lisaks sõlmimisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jt.jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ja massilise iseloomu võttis aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle.

1480-ndatel. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile, näiteks aastal [[1487]] ründas vürst Ivan Mihailovitš Vorotõnski [[Mezetski]]t ja, röövis selle paljaks, ja siis sõitis ära Moskvasse. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni.

Esimest etappi iseloomustasid kohalikud kokkupõrked. Sel perioodil teostatisaid teoks vürst Andrei Vassiljevitš Kosoi Patrikejevi röövretked [[Vjazma]] maadele, suurvürsti inimestemeeste retked Nedohodidesse, 11 Moskva vürsti retk [[Vorotõnsk]]isse, Moskva asevalitseja inimestemeeste rünnakud [[Tšernokunstvo]]sse, Andrei Kolõtsjovi retk [[Bologoje]] kalmistule, vürst [[Fjodor Mihhailovitš Belski]] röövretked [[Toropets]]i valdadesse ja teisedmuud kokkupõrked.

[[1493]]. aasta alguses võtsid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed Mtsenski ja Serpeiski tagasi, kuid pidid Moskva vägede lähenedes taganema ja kaotasid võetud alad. Samal ajal sundisid Moskva väed [[Daniil Štšenja]] juhtimisel alistuma [[Vjazma]] ning sur osa suursugusemaid kodanikke küüditati Venemaale. Vürstid Semjon Fjodorovitš Vorotõnski, Mihhail Romanovitš Mezetski, Andrei Jurjevitš Vjazemski, Vassili ja Andrei Vassiljevitš Beljavski läksid Moskva alluvusse, koos oma valdustega.

Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda ning; ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ningja Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid siis, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse.