Noodikirja märkide loend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused (koheselt > kohe).
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
{{tõlkida}}
 
'''oodikirjaNoodikirja märkide loend''' sisaldab [[noodikiri|noodikirja]] sõna- ja graafiliste [[märk]]ide nimetusi alfabeetilises järjekorras muukeelsete vastetega.
 
{{Sisukord paremale}}
47. rida:
* '''agile''': väledalt
* '''agitato''': erutatult
* '''[[akolaad]]''': klamber, mis ühendab omavahel ühe pillirühma erinevad partiid või ühe partii erinvaderinevad noodiread.
* '''aktsent''' (ingl k ''accent''): rõhk
* '''al''', '''alla''': nagu, millegi stiilis ('''al''' on enne meessoost sõna, '''alla''' enne naissoost sõna), kuni
76. rida:
* '''andamento''': fuugateema, mis on tavapärasest pikem.
* '''[[andante]]''': kõndimise tempos
* '''andantino''': pisut kiiremini kui ''andante'' (varasemaltvarem kasutati ka märkimaks tempot, mis pisut ''andante''<nowiki>'</nowiki>st aeglasem)
* '''a nessuna cosa''': tühjuseni; tähistab [[Helivältus#Fermaat|fermaat]]i, mida hoitakse senikaua, kuni heli kustub.
* '''Anhang''' (sks k): kooda, lõpp, lisand,
97. rida:
*'''armonioso''': harmooniliselt
* '''[[arpedžo]]''' (it k ''arpeggio''): otsetõlkes: "nagu harf"; see tähendab, akordinoote tuleb mängida üksteise järel (tavaliselt järjest alustades madalaimast), mitte korraga. Klaverimuusikas mängitakse arpedžodena mõnikord laia ulatusega akorde, mida muidu käe väiksuse tõttu mängida ei saaks. Vaata ka [[#murtud akord|murtud akord]].
* '''arpeggiato''': viis, kuidas mängida akordi: alustades madalaimast noodist ning mängida siis kiiresti kõik noodid üksteise järel kiiresti kuni kõrgeima noodini. Mõnikord tehakse sama asja tagurpidi. Alustades– alustatakse kõrgeimast noodist.
* '''articulato''': selgelt
* '''[[artikulatsioonimärk]]''': märk, mis näitab esitajale, millise esitusvõttega mingit nooti või meloodiat mängida.
113. rida:
*'''Bartóki pizzicato''': ''[[Pizzicato]]'', kus keel tõmmatakse keelpilli sõrmlauast eemale, tekitades terava paugu, kui keel lahti lastes vastu sõrmlauda puutub.
*'''[[bass]]''': Madalaim neljast põhiliselt hääleliigist, teose madalaim meloodialiin.
*'''[[basso continuo]]''', ka '''generaalbass''', '''nummerdatud bass''': Bassipartiibassipartii, mida esitatakse katkematult kogu teose vältel ningja millel põhineb harmoonia. Levinud eelkõige [[barokkmuusika]]s.
*'''battement''' (pr k): üldnimetus kaunistavatele elementidele, mis koosnevad kahest kõrvutiasetsevast noodist, näiteks triller või mordent. Mõistet kasutati 17. sajandil.
*'''battuta col legno''': keelpilli keeli poogna puidust osaga lüües, rohkem kasutatakse väljendit ''[[#col legno]]''.