Gustav Mahler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse [[modernism]]i vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast [[natsionaalsotsialistlik diktatuur|natsionaalsotsialistlikku diktatuuri]], mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid.<ref name=Carr221 />
Mahleri muusikaanne avaldus varakult. Pärast [[Viini Muusika ja Etenduskunsti Ülikool|Muusikasõprade Seltsi Konservatoorium]]i lõpetamist 1878. aastal edenes tema dirigendikarjäär Euroopa ooperiteatrites, kuni ta 1897. aastal sai [[Viini Riigiooper|Viini Õukonnaooperi]] muusikadirektoriks.<ref>Garšnek, lk 15</ref> Kümne Viinis veedetud aasta jooksul pidi Mahler taluma [[antisemitism|juudivastase]] ajakirjanduse rünnakuid, kuigi enne Viini asumist sai temast [[katoliku kirik]]u liige. Kompromissitu nõudlikkuse ja uuenduslike interpretatsioonide tõttu peeti teda üheks suurematest ooperidirigentidest. Eriti hinnati tema tõlgendusi [[Richard Wagner|Wagneri]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] lavateostest. Hiljem oli ta lühikest aega [[Metropolitan Opera]] ja [[New York Philharmonic|New Yorgi
Gustav Mahleri looming ei ole kuigi ulatuslik. Tal ei olnud komponeerimiseks palju aega, sest ta elatus dirigeerimisest. Sellegipoolest pühendas ta heliloomingule nii palju aega kui võimalik, kõige rohkem suvekuudel. Kui kõrvale jätta noorpõlveteosed, näiteks klaverikvartett, mille Mahler komponeeris Viini üliõpilasena, on tema tööd loodud suurtele orkestritele, [[sümfooniline koor|sümfoonilistele kooridele]] ja ooperlikele lauljatele. Suurem osa tema kaheteistkümnest sümfoonilisest teosest on väga ulatuslikud, tihti on nendes laiendatud orkestrikoosseis ning koor ja solistid. Need teosed tekitasid esiettekannete aegu tihti vastakaid arvamusi ega pälvinud publiku ja kriitikute heakskiitu. Erandid olid teise, kolmanda ja eriti kaheksanda sümfoonia esiettekanded. Mahler on tugevalt mõjutanud paljusid heliloojaid, nende seas [[Uus-Viini koolkond|Uus-Viini koolkonna]] esindajaid [[Arnold Schönberg]]i, [[Alban Berg]]i ja [[Anton Webern]]it, samuti [[Dmitri Šostakovitš]]it ja [[Benjamin Britten]]it. 1955. aastal asutati [[Rahvusvaheline Gustav Mahleri Instituut]], austamaks helilooja elu ja loomingut.
| |||