Fernando VII: erinevus redaktsioonide vahel

Kui Carlos IV [[Aranjuezi mäss]]u tulemuseltagajärjel märtsis 1808 tagasi astus, sai Fernando [[19. märts]]il [[1808]] kuningaks. Noor kuningas otsis võimul püsimiseks toetust [[Napoleon I]], kuid viimane sundis Fernando sama aasta [[6. mai]]l troonist loobuma ja nimetas uueks Hispaania kuningaks oma venna [[Joseph Bonaparte|Josephi]]. Fernando veetis järgmised kuus aastat [[Prantsusmaa]]l Napoleoni vangina.

Pärast mitmeid sõjalisi ja poliitilisi tagasilööke Hispaanias nõustus Napoleon I lõpuks [[11. detsember|11. detsembril]] [[1813]] tunnistama Fernandot Hispaania seadusliku kuningana, kuid Fernando ei saanud siiski kodumaale tagasi pöörduda enne, Napoleonikui purustamist liitlasvägede pooltliitlasväed [[1814]]. aastal Napoleoni purustasid.

Fernando valitsusaeg oli probleemiderohke. Hispaania Ameerika kolooniates oli puhkenud iseseisvussõda, mis jättis Hispaania ilma valdavast osast sissetulekutest. Revolutsioonilise Prantsusmaa mõjul olid ühiskonnas levinud liberaalsed ideed, mis nõudsid kuningavõimu piiramist ja võimude lahusust. Fernando VII katsed tagasi pöörduda [[absolutism]]i tõid [[1820]]. aastal kaasa rahutused, mille tulemuseltagajärjel kuningas vangistati. Kui ta [[1823]]. aastal vabastati, olles andnud nõusoleku liberaalseteks reformideks ja lubanud kõigile mässu juhtidele [[amnestia]]t, murdis ta koheseltkohe oma lubadused, pöördus tagasi vana valitsemiskorra juurde ja lasi enamiku mässu juhtidest hukata.