DVD-mängija: erinevus redaktsioonide vahel

'''DVD-mängija''' on seade, mis mängib [[DVD]] salvestusi-salvestisi, mis on toodetud [[DVD-Video]] ja [[DVD-Audio]] tehniliste standardite järgi, mis on kaks erinevat ja mitteühilduvat standardit.

2000. aasta lõpuks olid hinnad langenud juba 100$ pealeUSA ningdollarile jubaja 2003. aastaks olid50 hinnadUSA kukkunud 50$dollari piirile. Kuus aastat pärast algset müügile ilmumist oli üle maailma kättesaadav pea tuhat erinevat DVD-mängijat rohkem kui saja tootja poolt.

[[Fujitsu]] lasi müüki esimese [[DVD-ROM]]iga varustatud arvuti 6. novembril [[Jaapan]]is. [[Toshiba]] omakorda tuli välja oma DVD-ROMiga varustatud arvutiga 1997. aasta alguses Jaapanis. DVD -lugejad Toshiba, [[Pioneer Corporation|Pioneer]], [[Panasonic]], [[Hitachi]] ja [[Sony]] poolt hakkasid ilmuma väikestes kogustes juba 1997. aasta jaanuaris, kuid ükski polnud saadaval enne maid. Esimesed [[Personaalarvuti|PC]] uuenduskomplektid (mis sisaldasid DVD-ROMiROM-i ningja riistvara dekooderdekodeerimise kaarti) tulid saadavale [[Creative Labs]], [[Hi-Val]] ja [[Diamond Multimedia]] poolt 1997. aasta aprillis ningja mais.

DVD -mängija peab järgnevaid ülesandeid suutma teha järgmist:

*lugema DVD-plaate [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] ja [[UDF]] versioon 2 vormingus;

*dekrüpteerima [[CSS (krüpteering)|CSS]] või Macrovision’iMacrovisioni abil krüpteeritud andmeid;

*dekodeerima [[MPEG-2]] videovoogu tippkiirusega 10 Mbit/s ja pideva kiirusega 8 Mbit/s;

*dekodeerima [[MPEG]], [[PCM]] või [[AC-3]] vormingus heli;

*väljastama analoogvideosignaali ([[PAL]], [[SECAM]] või [[NTSC]]) värvivideosignaali [[RCA pistikühendus|RCA]] või S-video konnektoril või digitaalset videosignaali [[DVI]] konnektoril;

*Harilikultharilikult saab DVD-mängijaga mängida ka CD -plaate ([[CDDA]], [[MP3]] jne) ja video-CD -plaate ning neil on kodukino dekooder ([[Dolby Digital]]). Mõned võimaldavad mängida ka DivX -kompressiooniga videot.;

*Tarkvaralisedtarkvaralised DVD-mängijad kujutavad endast programme, mis võimaldavad jälgida videot arvuti DVD-ajamisseseadmesse paigutatud DVD-plaadilt.

'''DVD-Video''' on video ja heli ladustamise standard DVD-le medialsalvestamise standard. FormaatSee vorming läks müüki Jaapanis 1996. aastal, aga [[USA]]s 1997. aastal, [[Euroopa]]s 1998. aastal ja [[Austraalia]]s 1999. aastal.<ref>[http://archive.is/20120712144133/findarticles.com/p/articles/mi_m3092/is_15_37/ai_50241583 Info müüki tulekust] kasutatud 20.12.2011</ref> DVD-Video muutus dominantseks koduvideo leviku vormis Jaapanis, kui see esimest korda müüki läks aastal 1996, kuid ei muutunud selleks USAsUSA-s kuni 15. juunijuunini 2003 aastal, kui videolaenutustes muutusid DVDdDVD-d [[VHS]] -kassettidest populaarsemaks, mis peegeldas kiiret tehnoloogia kasutusele võttu [[Ameerika]] turul.<ref>[http://www.ecommerceandvideodistributiondvd.blogspot.com DVD-Video levik]Kasutatud 20.12.2011</ref><ref>[http://www.washingtontimes.com/news/2003/jun/20/20030620-113258-1104r/ DVDd populaarsemad kui VHS kassetid] kasutatud 20.12.2011</ref> Praegu on DVD-Video dominantne video leviku vorm maailmas, kuid Jaapanis läks sellest mööda [[Blu-ray Disc]] kui Blu-ray tuli esimest korda Jaapanis müüki 31. märtsil 2006.

'''DVD-Audio''' on formaatvorming, mismillega esitabsaab kõrgetDVD-le tõelevastavusegasalvestatult heliesitada DVDlväga realistlikku heli. See pakupakub mitmete kanalite konfigureerimise võimalusi ([[mono]]st kuni [[5.1 surround sound]]ini) erinevatel valimisagedustel (kuni 24-bittibitine /192kHz 192 kHz versus [[CDDA]] 16-bittibitine / 44.1kHz,1 kHz). Kuna DVDdDVD-d on suuremad kui CDdCD-d, on neil võimalik rohkem mahutatamahutada kõrge helikvaliteediga audiot ningja palju rohkem muusikat.

Isegi kui DVD-Audio on tehnoloogiliselt keerulisem ning rohkem arenenud, debateeritakse, et kas tulenev audio kvaliteet on tuntav kuulatavas keskkonnas. DVD-Audio on praegu väga nišilikul turul, võib olla tuleneb formaadi sõjastfailivormingusõjast [[SACD]]ga, millest [[DVD-Video]] hoidis kõrvale.

Lisaks, enamusEnamik DVD-mängijatest mängijaid lubavad kasutajatelvõimaldab mängidaesitada muusika [[CD (andmekandja)||CD]]sid ([[CDDA]], [[MP3]], jne) ning video CDsid-CD-sid ([[VCD]]). Vähesed lisavad ka juurde [[kodukino]] dekooderi (nagu näiteks [[Dolby Digital]], [[Digital Theater Systems]] (DTS)). Mõned uuemad seadmed mängivad videosidvideoid ka [[MPEG-4 ASP]] video kokkupakkimisepakkimise formaadisvormingus, mis on populaarne internetis.

EnamusEnamiku DVD -mängijaid peab telekagateleriga ühendama, kuid on olemaska kaselliseid kaasaskantavaid seadmeid, millel on külgeühendatudolemas [[Vedelkristallkuvar|LCD]] -ekraan ja sisseehitatudsisse stereoehitatud kõlaridstereokõlarid. Kaasaskantavaid DVD -mängijaid kasutatakse tihti reisidel. KaasaskantavKaasaskantava DVD -mängija looditõi aastal 1998 Panasonicuturule pooltPanasonic. Kõige tavalisem ekraanisuurus on 7 tolli (18 cm), kuigi on olemas ka 10–12 -tolliseid (25–30 cm). Mõnel on ka ekraanid, mismida pöörduvadsaab 180 kraadi pöörata. Kaasaskantavatel seadmetel on enamasti ühendusedlisaekraanide lisaekraanideksühendamise ningvõimalus ja autolaadija.

Osadele kaasaskantavatele mängijatele on võimalik ühendada [[iPod]]i, [[USB]] ja [[SD kaart]]i. Mõned suudavad mängidaesitada ka teisiselliseid formaatefailivorminguid nagu [[MP4]], [[DivX]], [[JPEG]] ja [[PNG]] CD'-delt, [[mälukaart]]idelt või [[välistelt kõvaketastelt]]

Vanematel kaasaskantavatel DVD -mängijatel olid ka AV ühendused väliste mängukonsoolide jaoks, nüüd on valitud mudelitel sisseehitatud [[emulaator]]id. Praegu kaasaskantavate DVD -mängijate hinnad varieeruvad 80$80–100 jaUSA 100$dollari vahel. Kui nad algselt turule toodi, oli nende hinnakshind üle 1,000$1000 USA dollari ja neid toodetidtoodeti [[Jaapan]]is.

Kasvav kaebus kaasaskantavate dvdKaasaskantavate DVD-mängijate kasutajatekasutajad hulgas onkurdavad, et mida lähemale ekraanile minnakse, seda kehvemaks pildikvaliteet muutub,. seeSelle onpõhjus kunapeitub praegunepraeguses tööstusestandardis, standardmille järgi sisseehitatud LCD -ekraanide resolutsiooniksresolutsioon on 480x234. Kõige suurem kaasaskantavate DVD -mängijate resolutsioon on 800x480.

KindlastiTulevikus tulevikuon mängijate resolutsioonid onkindlasti suuremad, kuna on vaja toetada [[Blu-Ray]] formaativormingut.

Kuna DVD -mängijatel on mitu audio (ja video) väljundseadet ning kasutajal on mitu väljundauku DVD -mängijal siis ta võib segadusse sattuda, kui ühendab mängijatmängija televiisoriteleri või [[võimend]]iga. EnamusEnamasti süstemeon siiskiselleks lisavadotstarbeks kaasa valikulisepandud valikuline digitaalse audio konnektori selle ülesandeheli jaokspistik, mis siis ühendatakse sarnasesse sisendisse võimendil. See füüsiline ühendus on tavaliselt [[RCS konnektor]] või [[TOSLINK]], mis saadab [[S/PDIF]] ülekande, mis kannab mittekokkusurutud digitaaldigitaalheli heli(PCM) või originaal kokkusurutud audioheli andmeid (Digital Dolby, DTD, MPEG audio) audio varustuse poolt dekodeerimisele.

Video on teine asi, mis jätkuvalt tekitab kõige rohkem probleeme. Praegused mängijad tüüpiliselt toodavad ainult [[analoog]] videot, mõlemad komposiit videokomposiitvideo RCA -otsikul ja ka [[supervideo]] standard konnektorisstandardpistikus. Kuigi, kumbagi nendest konnektoritestpistikut ei olnud plaanis kasutada progressiiv videoprogressiivvideo tarvis, ning seetõttu uut tüüpi konnektoridpistikud hakkasid ilmuma, et kanda [[komponentvideo]] vormi, mis kannab video kolme komponenti, üks valgustihedus signaalvalgustihedussignaal ja kaks värvi erinevus signaalivärvierinevussignaali, DVD pealt, täiesti eri juhtmete kaudu (supervideo kasutab kahte juhet, lagundab ja ühendab neid kahte värvisignaali ning komposiit kasutab ainult ühte juhet, ühendab ja lagundab kolme signaali). KonnektoreidÜistikuid aetakse segaminesegi, kuna kasutatakse erinevatel mängijate mudelitel erinevaid füüsilisi konnektoreidpistikuid, RCA või [[BNC-konnektor|BNC]] ning ka [[VGA]] -kaableid ebastandardsetel viisidel (VGA on tavaliselt analoog -[[RGB]] – mis on erinev sobimatu komponentvideo vorm). Seal on tihti kaks komplekti väljundide komponente, üks kannab üherealaotusega videot ja teine progressiivset või üherealaotusega/progressiivset lülitit (ka füüsiline lüliti või menüü seade).

Euroopas (aga mitte paljudestpaljudes teistes PAL alades), kasutatakse tavaliselt [[SCART]] -ühendusi, mis suudavad kanda komposiit- ningja analoog -RGB üherealaotusega videosignaale (RGB võib olla progressiivne, aga mitte kõik DVD -mängijad ja kuvarid toetavadei toeta seda) või Y/C (supervideo), samuti analoog kahe kanalilinekahekanaliline heli ja automaatne 4:3 või 16:9 (laiekraan) lülitub mugavale mitmejuhtmelisele kaablile. Analoog -RGB komponent signaalkomponentsignaal pakub videokvaliteeti, mis on parem kui S-Video (supervideo) ja mis on identne [[YPpbPr]] komponent videogakomponentvideoga. Kuigi analoog -RGB ja S-Video signaale ei saa samaaegselt kanda, kuna nad kasutavad samu viiku erinevateks asjadeks, ning kuvareid peab tihti käsitsi konfigureerima nagu ka sisend signaalisisendsignaali, kuna ühtegi ümberlülitus moodi S-Video jaoks ei eksisteeri (Eksisteerib ainult, et kindlaks teha kas tegemist on RGB või komposiidiga). Mõned DVD -mängijad ningja teleriboksid pakuvad YPbPr komponent video signaale-komponentvideosignaale üle juhtmete SCART konnektoris-pistikus, mis on mõeldud RGB'-le, siiski see rikub ametlikku spetsifikatsiooni ja on vaja jällegijälle käsitsi konfigureerida. (Hüpoteetiliselt, mitte nagu RGB -komponent, YPbPr -komponentsignaale ja S-Video Y/C signaale on võimalik samaaegselt mööda juhtmeid saata, kuna nad jagavad valgustiheduse (Y) komponenti.)

[[HDMI]] on uus digitaal ühendusdigitaalühendus, mis kannab ''high-definition'' videot, mis on [[DVI]] sarnane. Kaasaarvatud videole, HDMI toetab ka kuni kaheksa kanalit digitaal helidigitaalheli. DVD -mängijad ''high-definition'' konnektoritegapistikutega saavad suuremaks konvertidateisendada formaatevorminguid kõrgema definitsiooniga videoteks (näiteks, [[720p]], [[1080i]], [[1080p]], jne.) enne video näitamistesitamist. Siiski see video ei ole ''high definition''; sest suuremaks konvertimineteisendamine lihtsalt suurendab video dimensioone, et saaks sobivaks kõrgema resolutsiooniga formaadiksvorminguks, edasine suurendamine toimub väljundseadmes.

OsadelTeatud DVD -mängijatel on ka [[USB videosalvesti]].

TooksTabelis väljaon siis väikse tabeli kus näitabnäha DVD -mängijate komponentide olemasolu<ref>[http://www.codefreedvd.com/dvd_comparison_usaworldwide.htm Tabel] kasutatud 20.12.2011</ref>

x = on olemas, – = ei ole

| [[DIVX]] Taasesitustaasesitus || – || x || – || – || – || – ||

| S-Video Väljundväljund || x || x || x || x || x || x ||

| KomponentKomponentvideo Video Väljundväljund || x || x || – || – || x || x ||

| Optiline audio väljundheliväljund || x || x || x || x || x || x ||

| CoKoaksiaal-axial audio väljundheliväljund || x || x || – || – || x || x ||

| [[Dolby Digital]] 5.1 Dekodeerijadekooder || – || x || – || – || – || – ||

| [[DTS]] Dekodeerijadekooder || x || x || – || – || – || – ||

| Video CD Taasesitustaasesitus || x || x || x || x || x || x ||

| JPEG Taasesitustaasesitus || x || x || x || x || x || x ||

| Progressiivne Skanneerimineskaneerimine || x || x || – || – || x || x ||

| SACD Taasesitustaasesitus || – || – || – || – || – || – ||

| KaraookeKaraoke taasesitus || x || – || – || – || – || – ||

2005Selliste aastast,seadmete poehinnad sellise(sõltuvalt seadme jaoks,omadustest sõltuvaltja tematootjast) omadusteston ningalates tootjast2005. algavadaastast alanud 30 ja 80 [[Euro]] vahelt. NadDVD-mängijad on tavaliselt odavamad kui [[VCR]] kassettmängijad-kassetimängijad.<ref>[http://www.euronics.ee/tooted/Filter/SubGroupId/14/Parameter/997_4629/nr/1/size/50/sortBy/PriceSort DVD mängijate hinnad euronics kaupluses] www.euronics.ee kasutatud 20.12.2011.</ref>

2002. aastast saati on kõige suurem DVD -mängijate tootja [[Hiina]]; 2002. aastal nad tootsid nad 30 millionitmiljonit DVD -mängijat, mis on rohkem kui 70% maailma toodangustmaailmatoodangust. Need tootjad peavad maksma 15–20 dollarit mängija kohta litsensi tasulitsentsitasu DVD -tehnoloogia patendipatendihoidjatele hoidjatele([[Sony]], [[Philips]] ja [[Time Warner]]) ningja ka [[MPEG-2]] -litsentside tarvis. Et nendest tasudest hoiduda Hiina, on Hiina arendanud välja [[Enchanced Versatile Disc]] standardi, mis on mõeldud olema DVD mantlipärija; 2004. aastal EVD -mängijaid müüdi ainult Hiinas. Öeldakse, et Sudaanis on kõige suurem dvd DVD-mängijate protsent.

'''TarkvaraTarkvaralised DVD -mängijad''' on [[arvutiprogramm]]id, mis aitavad kasutajatel vaadata DVD videosid-videoid [[arvuti]]l, millel on [[DVD-ROM]]. Mõned näited on [[VLC Media Player]] ja [[MPlayer]] (mõlemad on tasuta tarkvarad), ning ka [[WinDVD]], [[TotalMedia Theatre]], [[PowerDVD]], [[Fluendo DVD Player]] ja DVD Player.<ref>[http://www.videohelp.com/tools?listuser=&orderby=Rating&s=11#11 Videotarkvara nimekiri] www.videohelp.com , kasutatud 20.12.2011 </ref>

On olemas DVD -mängija järglased: on [[HD DVD]] -mängija ja [[Blu-Ray Disc]] mängija, rakendavad kaks kokkusobimatut tehnoloogiat, mis toodavad kõrgema kvaliteediga video piltevideopilte kui standardnormaalmõõtmetega DVD. 19. veebruarveebruaril 2008 aastal,teatas Toshiba, endise tehnoloogia looja, teatas, et nad lõpetavad HD DVD -toodete tootmise ning jätavad Blu-ray DVD -mängijate järglaseks Blu-ray. ÜlesSaadaval skaleerivadon ningülesskaleerivad ja suuremaks konvertivad DVdteisendavad DVD-seadmed, onmis saadavalühendatakse misteleritega ühenduvadHD-standardile televiisoritegavastava läbiliidese kõrgkaudu definitsioonija kasutajaliidesemis ningannavad suurendavadparema pildikvaliteediga kvaliteetipildi.