|
'''Veebisait''', ka lihtsalt '''sait''' (toorlaen [[inglise keel]]est ''web site''<ref>[http://www.thefreedictionary.com/Website "website – definition of website by the Free Online Dictionary, Thesaurus and Encyclopedia"]. Thefreedictionary.com. Kasutatud 14. novembril 2011</ref>, ''website'', ''site''<ref>[http://www.thefreedictionary.com/site "site – definition of site by the Free Online Dictionary, Thesaurus and Encyclopedia"]. Thefreedictionary.com. Kasutatud 14. novembril 2011</ref>) on kogum [[veebileht]]i, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid või helifaile. Veebisait on majutatud vähemalt ühes [[veebiserver]]is, millele pääseb ligi [[Arvutivõrk|võrgu]] (näiteks [[Internet]]i või [[Kohtvõrk|privaatse kohtvõrgu]]) [[internetiaadress]]i (URL) abil. Kõik avalikult ligipääsetavad veebisaidid moodustavad [[veeb]]i (''World Wide Web'').
[[Veebileht]] on dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ningja vormindatud [[HTML]]-i või [[XHTML]]-i reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt.
Veebilehtedele pääseb ligi [[Http|hüperteksti edastusprotokolli]] (''Hypertext Transfer Protocol'' – [[HTTP]]) kaudu, mis võib olla krüpteeritud (''HTTP Secure'' – [[HTTPS]]), pakkumaks suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel.
Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest [[hierarhia]] ningja [[hüperlink|hüperlingid]] aitavad kasutajal saidil navigeeridaliikuda.
Mõned veebisaidid nõuavad sisu kindlatele elementidele ligipääsemiseks registreerimist. Selliste veebisaitide hulka kuuluvad paljud ärisaidid, failijagamissaidid ja sotsiaalvõrgustikudsuhtlusvõrgustikud.
==Ajalugu==
[[Veeb]] sai alguse 1990. aastal [[CERN]]i füüsiku [[Tim Berners-Lee]] käe läbi<ref>[http://info.cern.ch/ "The website of the world's first-ever web server"]. Kasutatud 14. novembril 2011</ref>. Seda kasutati teadusdokumentide lihtsaks ja mugavaks navigeerimiseks hüperteksti abil. Sellega hakati siduma teisigimuidki dokumente ning moodustus ülemaailmne infomaterjalide võrk. Veebi laialdasem levik leidis aga aset 1993. aastal, kui hüpertekst integreeriti [[Windows]]i keskkonda. Kui algselt toetas veeb vaid teksti, siis nüüdsest sai dokumentidele lisada pilte ja fotosid ning oluliselt täiendati kasutajaliidest. Windows tõi turule ka oma esimese [[veebibrauser]]i [[Mosaic]], mis saavutas suure populaarsuse, kuid jäi sellegipoolest alla [[Netscape Navigator]]ile. alla, Alles 1997. aastal, pealepärast suuri investeeringuid, tuli [[Microsoft]] välja [[Internet Explorer]]iga, mis saihakkas Netscape’ist vastusuuremat Netscape’ipopulaarsust populaarsuselekoguma. Samal aastal tehti avalikuks Netscape Navigatori lähtekood, millele järgnes arvukate konkureerivate veebilehitsejateveebibrauserite (sealhulgassh [[Mozilla Firefox]], [[Opera]], [[Konqueror]], [[Galeon]] ja teisedjms) teke.
1991. aastal tühistati Interneti ärikeeld ningja pealepärast seda muutus veeb märksa kommertslikumaks, kujutades endast olulist äri- ja reklaamikanalit. Paraku kaasnes sellega ka rämpsreklaami ([[spämm]]i) laialdane levik.
Enne [[HTML]]-i ja [[HTTP]] esile kerkimist kasutati individuaalsete failide kättesaamiseks serverist teisimuid protokolle, nagu näiteks [[FTP]]-d ja [[Gopheri protokoll|Gopheri protokolli]]. Need protokollid lubavad lihtsa kataloogistruktuuri kaudu kaustadekaustast vahelkausta navigeeridaliikuda ja valida, milliseid faile alla laadida. Dokumendid olid enamasti tavakirjas,lihttekstid ehk ilma vormistusetavorminguta tekstifailid.
==Ülevaade==
Jaotatuna eesmärgiEesmärgi järgi, liigitatult võib veebisait olla:
*isiklik veebisait;
*kommertsveebisait;
*valitsuse veebisait;
*mittetulundusühingu veebisait.
Veebisait võib olla ühe isiku, äriäriettevõtte või muu asutuse või organisatsiooni töö ning on tavaliselt pühendatudkeskendatud kindlale teemale või eesmärgile. Iga veebisait võib sisaldada hüperlinke teistele saitidele, nii et erinevate saitide eristaminekasutajal võib kasutajaolla jaoksrarske ollaerinevaid veebisaite raskeeristada.
Veebisaite kirjutatakse või konverteeritakseteisendatakse dünaamiliselt HTML-i. Neid saab vaadata erinevate arvutilarvuti põhinevatepõhimõttel töötavate internetiühendusega seadmete, sealhulgas [[lauaarvuti]], [[sülearvuti]], [[tahvelarvuti]] ja [[mobiiltelefon]]i abil.
Veebisait on majutatud arvutisüsteemisarvutis, mida nimetatakse veebiserveriks või HTTP -serveriks. Need terminid võivad tähendada ka tähendada [[tarkvara]], mis jooksutab neid süsteeme ning otsib välja ja esitab veebilehti vastavalt kasutajate päringutele. [[Apache HTTP Server|Apache]] on kõige enamlevinudlevinum veebiserveri tarkvara ([[Netcraft]]i statistika järgi), aga laialdaselt on kasutusel ka [[Microsoft Internet Information Services|Microsofti Internet Information Services]] (IIS).
==Staatiline veebisait==
Staatiline veebisait on sait, mille veebilehed on serveris salvestatud samas formaadisvormingus, mis saadetakse kliendi veebibrauserisse. See on põhiliselt kirjutatud HTML -koodis.
Veebisaitide lihtsamad vormid või turundusnäidised on tihti staatilised, sest nad esitavad kasutajale ettekirjutatud staatilist informatsiooni. See võib olla informatsioon firma ja selle toodete ja teenuste kohta, mida esitatakse teksti, piltide, fotode, animatsioonide, audio/video ja interaktiivsete menüüde ja navigatsiooni vahendusel.
SellistSeda tüüpi veebisaitveebisaidil kuvabkuvatakse tavaliselt samasugustkõikidele informatsioonikülastajatele kõikideleühesugust külastajateleinformatsiooni. Sarnaselt prinditudtrükitud brošüüride jagamisega klientidele või külastajatele, pakub ka staatiline veebisait ühtlast ja kindlat informatsiooni pikema ajaperioodi vältel. Kuigi saidi omanik võib pidevalt uuendusi teha, on teksti, fotode ja muu sisu muutmine manuaalne protsess ning võib nõuda veebisaitide kujundamise põhioskusi ning –tarkvara-tarkvara.
Kokkuvõtvalt, külalised ei saa valida, millist informatsiooni nad staatiliselt veebisaidilt saavad, ningvaid peavad leppima selle sisuga, mida veebisaidi omanik on otsustanud tolsel hetkelajal pakkuda.
Staatilisi veebisaite redigeeritakse nelja eri tüüpi tarkvaraga:
*[[Tekstitöötlusprogramm]]id nagu [[Notepad]] või [[TextEdit]], kus sisu ja HTML -koodi muudetakse otse programmi sees.
*[[WYSIWYG]] offline redaktorid nagu [[Microsoft FrontPage]] ja [[Adobe Dreamweaver]] (endise nimega Macromedia Dreamweaver), mille abil saiti muudetakse graafilise kasutajaliidese abil ning lõpliku HTML -koodi genereerib tarkvara ise.
*[[WYSIWYG]] online redaktor, mida kasutatakse näiteks blogides, aga ka teistel veebilehtedel.
*Mallipõhised redaktorid, näiteks [[RapidWeaver]] ja [[iWeb]], mis lubavad kasutajatel kiireltkiiresti luua ja üles laadida veebilehti veebiserverisse ilma põhjalikumate teadmisteta HTML-i alalkohta, sest sobiva ülesehituse saab valida ettepakutavatepakutavate mallide hulgast, lisada teksti ja pilte lihtsa kasutajaliidese abil ning puudub otsene HTML -koodi muutmine.
==Dünaamiline veebisait==
Esimene tüüp on dünaamilise koodiga veebisait. Sedasorti kood luuakse jooksvalt, kasutades staatilise HTML-i asemel aktiivset programmeerimiskeelt.
Dünaamilise koodiga veebisait osutab selle ehitusele, täpsemalt koodile, mida on kasutatud ühe veebilehe loomiseks. Dünaamiline veebisait genereeritakse jooksvalt, sobitades kokku kindlaid koodiplokke ja protseduure. Dünaamiliselt genereeritud veebileht võtab erinevat infot andmebaasist ning paneb need kokku ettekirjutatud formaadisvormingus ja esitab need lugejale ühtse tervikuna. See suhtleb kasutajaga erinevatel viisidel, sealhulgas küpsiste lugemise, eelnevalt külastatud veebilehtede tuvastamise jms abil, aga ka otseselt (vormielemendid, hiire liikumine).
===Dünaamiline sisu===
===Dünaamiliste veebisaitide eesmärk===
Dünaamiliste veebisaitide põhiline eesmärk on automatiseerimine. Dünaamiline sait töötab palju efektiivsemalt, selle koostamine on tõhusam ning seda on kergem hooldada, uuendada ja täiendada. Palju lihtsam on konstrueerida raamistik ja andmebaas kui kirjutada sadu või tuhandeid individuaalseid staatilisi HTML -veebilehti.
==Tarkvara==
==Tarkvarasüsteemid==
Dünaamiliste veebisüsteemide ja -saitide loomiseks on lai valik tarkvarasüsteemetarkvara, näiteks [[ANSI]] C servlets, [[JavaServer Pages]] (JSP), [[PHP]], [[Perl]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] programmeerimiskeeled, [[ASP.NET]], [[Active Server Pages]] (ASP), [[YUMA]] ja [[ColdFusion]] (CFML). Saitidel võib leiduda ka sisu, mis on omandatud ühest või enamast andmebaasist või kasutades [[XML]]-il põhinevaid tehnoloogiaid nagu [[RSS]].
[[Pistikprogramm]]id täiendavad veebibrauserite võimalusi aktiivse sisu kuvamiseks või erinevate [[veebirakendus]]te loomiseks. Selliste pistikprogrammide hulka kuuluvad [[Silverlight|Microsoft Silverlight]], [[Adobe Flash]] ja [[Adobe Shockwave]]. Ka dünaamiline HTML võimaldab suhtlust kasutajaga ja veebilehtede elementide reaalajas uuendamist (näiteks ei pea veebilehti mõningate muudatuste täideviimiseks uuesti laadima). Seda tehakse kasutades dokumendi objektimudelit või [[JavaScript]]i, mille jaoks on tugi enamikesse veebibrauseritesse sisse ehitatud.
Veebisaidi sissetulekuallikaks muutmine on veebiarendajate ningja veebisaitide omanikeveebisaidiomanike hulgas levinud praktika. Veebisaidi äriks kujundamiseks on mitu meetodit, mis jagunevad peamiselt kahte rühma, nagu allpool kirjeldatud.
===Sisul põhinevad veebisaidid===
| Veebisaidid, mille abil saab külastaja vaid mõne nupuvajutusega heategevusorganisatsioonidele raha annetada
|-
|Arhiivisaidid
|Arhiivsaidid
|Kasutatakse väärtusliku elektroonilise materjali, mis muidu läheks kaduma, salvestamiseks
|-
|[[Blogi]]d
|-
|Küsimuste ja vastuste saidid
|Veebisait, millelkus inimesed saavad küsidaesitada küsimusi ja leida vastuseid neid huvitavatele küsimustele
|-
|Meediajagamissaidid
|Veebisaidid, mis lubavad kasutajatel üles laadida ja vaadata pilte, videosidvideoid või muusikat
|-
|Mängu- ja mängurlussaidid
|-
|[[Religioon|Religioossed]] saidid
|Erinevate uskumusteusuteemade kohta informatsiooni jagamiseks ja diskuteerimiseksarutlemiseks loodud veebisaidid
|-
|[[Sotsiaalvõrgustik]]ud
|Veebisaidid, millelkus inimesed saavad üksteisega suhelda, jagada pilte, videosidvideoid, muusikat jms ning mõnel juhul mängida mänge
|-
|[[Torrent]]isaidid
|-
|Valitsuste saidid
|Riigi poolt juhitudpeetav veebisait, mis pakub antud riigi kohta informatsiooni, tihti turismi toetamiseks
|-
|Veebipoed
|-
|Ärisaidid
|ÄriÄriettevõtte, asutuse või organisatsiooni või teenuse kohta informatsiooni jagamiseks mõeldud veebisaidid
|-
|}
Mõni veebisait võib kuuluda ühte või enamassemitmesse nendest kategooriatestkategooriasse. Näiteks võib ärisait reklaamida firma tooteid ningja samal ajal pakkuda kasutajatele informatiivseid dokumente. Ülalnimetatutele lisandub palju alamkategooriaid. Näiteks võib pornosait olla üks veebipoe liik, pakkudes müügiks ligipääsu kogu veebisaidi sisule. Teise näitena on fännisait üks kuulsuste saitide alamliike.
Veebisaitidele seavad piiranguid ehituslikud limiidid (näiteks veebisaidile pühendatud arvutusjõud). Väga suured veebisaidid nagu [[Google]], [[Facebook]], [[Yahoo!]] ja [[Microsoft]] kasutavad suurt hulka servereid ja ka koormuse balanseerimisetasakaalustamise vahendeid, mis jaotavad kasutajate koormuse erinevate arvutite vahel erinevates asukohtades. 2011. aasta alguse seisuga kasutas Facebook üheksat andmekeskust kokku umbes 63 000 serveriga.
2009. aasta veebruaris avaldas [[Netcraft]], 1995. aastast saati veebi kasvu jälginud interneti uurimisega tegelev firma, et eksisteerib 215 675 903 veebisaiti, millel on domeeninimi ja sisu. 1995. aasta augustis oli vastavselliseid näitnime ja sisuga veebisaite 18 000 veebisaiti.
==Auhinnad==
Maailma parimate veebisaitide tunnustamisega tegelevad mitmed prominentsed organisatsioonid, nagu näiteks The Webby Awards, Favourite Website Awards, Interactive Media Awards ja WebAwards.
==Viited==
| 