Viinistu: erinevus redaktsioonide vahel

Viinistut mainiti esmakordselt [[1372]]. aastal Wynesti nime allkülana. Hiljem on arvatud, et nime algseksalgne kujukskuju peetudoli Finnisdorf, mis -tähendas soome kalameestekalurite asulat. [[1643]]. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).

[[Põhjasõda]] ja [[katk]] vähendasid Viinistu rahvaarvu oluliselt, nii et see taastus alles 19. sajandil. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] elas külas umbes 500 inimest. Pärast Nõukogude [[küüditamine|küüditamist]] ja sõjasündmusi oli neistkülla jäänud vaid 146 elanikku.

Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas [[kalapüük]], mida täiendas [[sõbrakaubandus]] Soomega. Pärast [[keeluseadus]]e kehtestamist Soomes [[1919]]. aastal pakkus sellele olulist lisa ka [[piiritus]]e [[salakaubavedu]].

Nõukogude ajal mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas [[Loksa]] linnas. Viinistusse endasse rajati suur [[kalurikolhoos]].

Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on baltisaksa kunstnike [[Düsseldorfi koolkond]], [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] kunstnikud [[Tartu]]st ningja uuem eesti kunst.

Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedaselelähedal asuvale [[Mohni saar]]ele.